Lapsest saadik põlgad seeni, nüüd vihkad koriandrit. Kui palju mõjutavad geenid meie toitumist?

Kui inimesele ei maitse lapsest saadik seened või heeringas, siis ei pruugi selles süüdi olla vanemad, kes last n-ö õigele rajale ei suunanud. Põhjus võib peituda geenides.

„Meie uuringud on näidanud, et puu- ja juurviljad on väga olulised. Oleme andmetes näinud, et värsket kraami harvemini süües võib saada südamehaiguste ja diabeedi diagnoosi. Seda, et mingid asjad peaks oma toidulaualt päris välja jätma, me näinud ei ole. Jagasime inimesed uuringus kaheks: ühed sõid ainult tervislikku toitu, teised lisaks muidki asju, näiteks saiakesi, maiustusi jms. Selgus, et kahe grupi tervisenäitajates suurt vahet polnud. See näitab, et midagi otseselt välja jätma ei pea, kui põhiosa on mitmekesine ja tervislik. Kui vahel harva juua väike pudel limonaadi või süüa hamburgerit, siis ei juhtu mitte midagi, kui põhiosas süüakse ikkagi mitmekülgselt ja tervislikult. Näiteks Vahemere köögis, mis mulle väga meeldib, on ju tegelikult palju saia," ütleb Krista Fisher.
Küll aga nägid teadlased, et kehvemate tervisenäitajatega olid need, kes sõid vähem värskeid vilju ja kelle toidulaua põhiosa oli suhteliselt ebatervislik (võileivad, karastusjoogid jms). Samuti on näitajad kohe halvemad, kui mõni vajalik toiduainegrupp oli menüüst täiesti välja jäetud.