Vilja Kiisler: Kadastik ja Ansip võiksid soojust otsida oma naise, mitte Kaja Kallase juurest

Võiks olla üllatav, et peaminister Kaja Kallaselt ootavad soojust ja empaatiat eelkõige need inimesed, kellelt keegi pole seda kunagi isegi mitte oodata osanud. Jah, ma räägin Andrus Ansipist ja tema vanast sõbrast Mart Kadastikust, kes hoolitseb, et „empaatiateema” maha ei käiks.

Mõlemad on mehed, kes ei eksi mitte kunagi. Andrus Ansip juhtis Eesti riiki üheksa aasta jooksul kindlal käel Eurostati ja eurobaromeetriga vehkides, tundmata vähimatki muret selle pärast, kas inimesed oma elu tema varrukast puistatud arvudega seostada suutsid või mitte. Eelarve tasakaalu mantra ja Eesti riigi imetilluke võlakoormus oli plaat, mis kõlbas peale panna iga kell, sellest pidi näljane saama söönuks ja pime nägijaks. Ehk mäletab mõni veel seemnete söömise ja fooliummütsi juttu mälestusväärsest 2012. aastast, mil ACTA inimesed tänavatele tõi. Tagantjärele võivad tollased tsitaadid naljakalt kõlada – ja kõlavadki, sest neid parodeeriti palju ja paroodiad olid maru head; teiseks, eks aega on mööda läinud ja see koht ei valuta enam. Ent omas ajas oli kindlasti tegemist ACTA lepingu kriitikute mõnitamisega.