Kui Balti riikidest said ühed häälekaimad eestkõnelejad, kes nõudsid pärast 2020. aasta suvel lahvatanud rahutuste verist mahasurumist Valgevene isehakanud presidendi Aljaksandr Lukašenka režiimi ja selle mõjuisikute vastaseid sanktsioone, mõistsid siinsed transiidiärimehed hästi, kui halvasti see nende äri mõjutab.
Sellest hoolimata kasvas Valgevene kaubavahetus Balti riikidega eelmisel aastal rekordiliselt. Kaugelt kõige rohkem paistab neis andmetes silma just Eesti, mis importis Valgevene naftatooteid mullu ligi kolm korda rohkem kui aasta varem. Sealjuures liikus Eestisse kolmandik Valgevene naftat, mis varem suundus Läti sadamatesse.
Eesti Päevalehe, Re:Baltica ja Valgevene Uuriva Ajakirjanduse Keskuse ühine uurimine tuvastas, kuidas see äri toimib ning kes on selle taga. Me avastasime, et see käib ettevõtete võrgustiku kaudu, millega on seotud sanktsioonide all olev Valgevene oligarh Mikalai Varabei. Peale selle on mängus trikitamine kaubakoodiga, mis lubab Valgevene naftavagunitel veereda mööda Eesti raudteid ilma sanktsioone kartmata.
See on raha, mis toimetab enda ja Vene vägesid Ukraina piirile ähvardama.
Kokkvõttes koorub skeem, millega lastakse Lukašenkal ja tema lähedastel Valgevene oligarhidel sanktsioonidest hoolimata teenida Eesti kaasabil endiselt sadu miljoneid eurosid. See on raha, mis voolas Valgevenesse näiteks ajal, kui režiimi toel organiseeriti Lähis-Idast suurte inimhulkade smugeldamist Leedu, Poola ja Läti piiridele, mille peatamiseks pidi Eesti kulutama raha, et saata appi politseinikke, päästjaid ning okastraati. See on raha, mis toimetab enda ja Vene vägesid Ukraina piirile ähvardama.
Sellisele ärile piiri panemine nõuaks Eesti valitsuselt ainult üht otsust, ent vähemalt siiamaani pole seda kaalutud.
Äri käib sanktsioneeritud ettevõttega
Masuuti vedavad rongid väljuvad regulaarselt Valgevenest Navapolatskist. Need suunduvad üle piiri Kagu-Lätisse Daugavpilsi, sealt edasi Riiga ning seejärel Valga ja Valka lähedale Lukesse. Edasi ületab kaup Eesti-Läti piiri ja riigile kuuluv Operail veab kauba Muuga sadamasse.
Valgevene naftatoodete eksportimise ainuõigus on kahel sealsel ettevõttel. Üks neist on riigile kuuluv BNK. Teine, Novaja Neftjanaja Kompanija (NNK), on eraettevõte. Selle põhiomanik on Mikalai Varabei. Euroopa Liit kirjeldab Varabeid kui „üht juhtivat Valgevenes tegutsevat ettevõtjat, kellel on ärihuvid nafta-, söetransiidi- ja pangandussektoris ning muudes sektorites” ja kes on Lukašenka režiimi üks peamisi toetajaid, mille eest saab ta tasuks nii maksusoodustusi kui ka muid hüvesid. USA nimetab Varabeid konkreetselt Lukašenka energiarahakotiks.
Ent enne NNK sanktsioneerimist sõlmitud lepingud jäid kehtima ja nende alusel võis Valgevene masuut endiselt Balti riikide sadamatesse voolata. NNK korraldas kaks sellist hanget – ühe oktoobris 2020 ja teise aasta eest jaanuaris –, mis nägid ette masuudi veo nende sadamate kaudu.
Selle teemaga hästi kursis olev allikas kinnitas meile, et Valgevene masuuti eksporditi eelmisel aastal just nimelt Muuga sadama kaudu. „NNK-ga sõlmitud pikaajalise lepingu alusel on selle kauba ostjad ettevõtted Tintrade ja Coral Energy,” lausus ta.
Trikitamine koodidega
Selle koha pealt läheb lugu natuke keeruliseks ja tehniliseks, aga pidage vastu. Euroopa Liit keelas Valgevenest spetsiifiliste kaubakoodidega naftatooteid osta, ent mõned teised koodid, mis on keelatutega väga sarnased, jäid sanktsioonide alt välja (loe lähemalt kõrvalloost). Kas määratleda kindlat tüüpi naftatoode koodiga 2710 (sanktsioneeritud) või 2707 (sanktsioneerimata), jätab ruumi loominguliseks lähenemiseks.
Näiteks kasutas mitu Venemaa rafineerimistehast 2710 asemel just nimelt koodi 2707, mis võimaldas neil tänu maksuerisustele teenida ligi kaks miljardit dollarit, enne kui see maksuauk kinni pandi.
Just sellest ajast saati, kui NNK kuulutas välja esimese masuudi läbi Balti riikide sadamate vedamise hanke, suureneski Eestisse jõudnud koodiga 2707 kaubakogus hüppeliselt nullist 150 000 tonnini kuus. Lätis ja Leedus on sama koodi taga endiselt sisuliselt null tonni kaupa. Ehkki hanke kuulutamise ajal polnud kood 2710 – mille alla masuut võiks käia – veel sanktsioonide all, siis need arvud statistikas hüppeliselt ei suurenenud, vaid vastupidi.
Sellise kauba Eesti kaudu vedamine püsis ühtlasel kõrgel tasemel kogu eelmise aasta. Olukorras, kus ka naftahinnad ründavad rekordkõrgusi, ulatus Valgevenest pärit õlide väärtus eelmisel aastal üle poole miljardi euro.
Maksu- ja tolliameti (MTA) sõnul rakendatakse sanktsioneeritud koodide ja kaupade puhul ilma eranditeta 100% kontrolli. „Kõiki Valgevenest pärit naftatooteid kontrollib MTA suure tähelepanuga. See tähendab, et kontrolli satuvad ka need naftatooted, mis ei ole kaubakoodi alusel sanktsioneeritud,” ütles ameti tolliosakonna ühiskonnakaitse üksuse juht Piret Tinkus. Tema sõnul võtab MTA ka sanktsioneerimata kaubakoodiga kaubast proove ja saadab need analüüsimisse. Seni ei ole pettuseid leitud.
Eesti välisministeerium oli üllatunud, kui nad kuulsid Eesti Päevalehelt, et üle 95% kogu EL-i Valgevenest pärit impordist, mis käib 2707 koodi alla, saab Eesti. Arvestades, et ühtegi teist liikmesriiki selle kauba sanktsioneerimine ei mõjutaks, oleks Eestil võimalik soovitada EL-il ka sellele kaubale piirangute panemist või kehtestada ühepoolne riiklik sanktsioon. Ministeeriumi välismajanduse osakonna peadirektor Jüri Seilenthal lausus, et siiani pole ministeeriumis selliste ettepanekute peale mõeldud.
Salapärane Balti äriduo ja Varabei
Aleksei Tšulets (62) ja tema äripartner Sergei Pasters on Balti riikide transiidi- ja sadamaäris tegutsenud peaaegu 30 aastat, näiteks on nende omanduses (olnud) Paldiski põhjasadam. Ent avalikust tähelepanust on nad mõlemad hoidunud.
Üks harvu kordi, kui Tšulets on meedias üles astunud, ei olnud seotud tema äridiilidega, vaid sellega, et ta ehitas Viimsi mereranda 1800-ruutmeetrise eramu. Eesti Ekspress nimetas seda muu hulgas 25-meetrise basseiniga varustatud eramut mõned aastad tagasi Eesti suurimaks eravillaks.
Pastersi kohta on avalikku infot veelgi vähem. Ta ei ole meedias üles astunud, vähemalt avalikult ei ole näha tema sotsiaalmeediakontosid. Läti äriregistrist leitava passikoopia järgi on ta Venemaa kodanik, ent Maltalt pärinevate andmete järgi sai ta 2016. aastal selle saareriigi passi.
Tšuletsil ja Pastersil on Eestis ja Lätis ettevõtete võrgustik, mis saab sanktsioneeritud Valgevene naftaärist märgatavat tulu. Seejuures kattuvad nende ettevõtetega tehtud muudatused täpselt nende kuupäevadega, kui Euroopa Liit ja USA kehtestasid Valgevenele ja sealhulgas oligarh Varabeile sanktsioone.
Restoranipidaja haagid naftaärisse
Üks tükike Tšuletsi-Pastersi äridest oli B.L.B Baltijas Terminālsi nime kandev terminal Riia sadamas. Ehkki sanktsioonide tõttu kahanes naftatoodete vedu eelmisel aastal poole võrra, on see siiski peamine Valgevenest Riiga jõudev kaup. B.L.B terminal oli selle äri vedur. Lätis oli avalik saladus, et Valgevene riik (või selle juhid) soovisid terminali endale osta, et vahelülide kaotamise teel iseenda kasumit suurendada.
Kui Läti ja Valgevene veel omavahel läbi said ja pidid ühiselt korraldama jäähoki MM-turniiri, plaanisid diplomaadid Lukašenka Riia-visiiti. See pidi toimuma 2020. aasta kevadel. B.L.B Baltijas Termināls oli üks võimalikke külastuspaikasid, mis planeeriti Lukašenka päevakavasse.
Eelmise aasta aprillis müüski Tšuletsi-Pastersi valdusfirma OÜ Baltic Sea Bunkering terminali Valgevene eraettevõttele Belkaztrans. Belkaztransi omanik oli 2020. aasta detsembrini Varabei, ent Läti äriregistris nimetati terminali uue lõpliku kasusaajana hoopis kedagi Lidziya Ushakovat. Ushakova sai Varabei asemel Belkaztransi omanikuks täpselt nädal enne seda, kui Euroopa Liit lisas oligarhi ja USA kõnealuse ettevõtte sanktsioneeritavate nimekirja.
Nagu selle artikli peategelastele omane, ei ole ka Ushakovast avalikult just palju teada. Ta on varem töötanud nii Varabei ettevõtetes kui ka koos teise sanktsioneeritud oligarhi Aleksiniga ettevõttes Neonafta. Ushakova on Minski restorani Brooklyn kaasosanik. Meie kommentaaripalvetele ta ei vastanud.
Ushakova ei püsinud Belkaztransi – ja sedapidi ka B.L.B terminali – omanikuna kaua. Juba septembris 2021 sai ettevõtte omanikuks tundmatule Aserbaidžaani kodanikule kuuluv Küprose firma.
Salapärane venelane (kellel on palju raha)
See ei ole Tšuletsi ja Pastersi ettevõtete ainuke side Valgevene naftatoodetega. Tšuletsiga on otseselt seotud ettevõte Tintrade, mis meie allika sõnul vedas neid tooteid kogu möödunud aasta Muuga sadama kaudu. Seda kinnitab Tšuletsile Eestis kuuluva ettevõtte NT Marine majandusaasta aruanne, mille järgi on Tintrade saanud 3,2 miljonit eurot laenu. Tintrade’i nimetatakse aruandes NT Marine’i juhtkonna või omanikega seotud ettevõtteks.
Järgmiseks ekspediitorid ehk kaubaveo korraldajad. Üks peamisi – kui mitte ainuke – Valgevene naftatoodete Eesti kaudu ekspedeerijaid on AS Merktrans. Selle firma juhatuse liige Aleksandr Kovaljov kinnitas Eesti Päevalehele, et eelmisel aastal ekspedeeris Merktrans Eesti kaudu 1,8 miljonit tonni Valgevene naftatooteid – just nimelt naftatooteid. „Kogu veomaht oli sanktsioonide vaba, iga kord enne veo algust kooskõlastati see ja kontrolliti tolliga,” ütles Kovaljov. Ta keeldus selle äri kohta avaldamast ühtegi lisadetaili, öeldes üksnes, et Merktrans ise ei ole ühegi ostu-müügilepingu osaline, vaid lihtsalt ekspediitor.
Ent Merktrans on üks Baltic Sea Bunkeringi (BSB) tütarettevõtteid, viimati nimetatu on aastaid olnud Tšuletsi ja Pastersi ärivõrgustiku valdusfirma. Huvitaval kombel tehti ka selle firmaga märkimisväärsed vangerdused täpselt samal ajal, kui Euroopa Liit määras Lukašenka režiimi käsilastele eelmisel suvel sanktsioone.
Päeval, kui EL avalikustas sanktsioonid, liikus Tšuletsile kuulunud 50% BLB osalus kellegi Jelena Skvortsova nimele. (Ülejäänud 50% kuulub endiselt Pastersile.) Ent Tšulets on endiselt näiteks Merktransi nõukogus.
Selle tehingu puhul paistab silma kaks asjaolu. Esiteks ei vajanud Skvortsova pangalaenu, et osta miljoneid eurosid väärt villa. Kinnistule ei ole seatud ka hüpoteeki kellegi teise nimele. Teiseks, sama tehingu käigus anti Tšuletsile õigus jääda villasse elama kuni surmani. See viitab, et tehingu eesmärk võis olla Tšuletsi kaitsmine võimalike isiklike nõuete vastu. Tšulets ise tehingut puudutavatele küsimustele ei vastanud.
Skvortsova – vast polekski vaja öelda – on sama salapärane nagu Tšulets, Pasters ja Ushakova. Tema nimi käib läbi mõnede Tšuletsi ja Pastersiga seotud firmade juhtkondadest. 2009. aastal jäi ta Porsche roolis vahele kiiruseületamisega ja kehtetu juhiloaga – ta kasutas aastaid Venemaal väljastatud lube, mida Eesti riik ei tunnistanud.
Peamine rahalehm
Tšuletsi peamine rahalehm on ülal nimetatud NT Marine. Ka see firma kuulus BLB kontserni, enne kui kolme aasta eest sai Tšulets selle täiel määral enda nimele.
Ning justkui võluväel kasvas NT Marine’i seni napilt miljoni euroni ulatunud müügitulu järgmiseks aastaks 118 miljoni euroni. Sisuliselt iga viimane kui euro sellest tuli Valgevenest. 2020. aastal läks NT Marine’il veel paremini. Müügitulu kasvas 155 miljoni euroni, millest 29 miljonit pärines Ukrainast ja 125,8 miljonit „väljastpoolt Euroopa Liitu”.
NT Marine’i edu juured said peagi selgeks. Vene meediakanal RBK kirjutas 2019. aastal, et ettevõte sai eriloa hakata vedama Venemaalt Ukrainasse naftat ja sütt. Kuna nende kahe riigi vahel oli söeäri keelatud, liikus kaup läbi Valgevene. RBK märkis toona mitmele allikale viidates, et NT Marine „on Valgevene oligarhi Mikalai Varabei mõjualas”.
NT Marine’i seob Belkaztransi kaudu Varabeiga kümnemiljoniline laen, mille Eesti firma andis Valgevenele 2020. aastal. Ka see tehing on näha ettevõtte majandusaasta aruandes.
Firma viimane, 2020. aastat kajastav aruanne on nii puudulik, et audiitorid keeldusid seda kinnitamast. Muude asjade kõrval juhtisid audiitorid tähelepanu ligi 100 miljonile eurole. Sellest rahast 80 miljoni eest osteti Küprose firma Gemenel Investments ja seejärel anti samale ettevõttele veel 17 miljonit laenu. Gemenel Investmentsi tegevusala on väidetavalt kinnisvaraarendus Ukrainas. Eesti Päevaleht tuvastas kolm arendust, kus see ettevõte osaleb, ent nende väärtus on ametlikult kokku napilt 20 miljonit eurot.
„Ma ei anna sellel teemal mitte ühtegi kommentaari,” ütles Tšulets telefonikõnes. Hiljem kinnitas ta tekstisõnumis, et tunneb küll Varabeid, ent pärast tollele sanktsioonide kehtestamist ei ole nad ühist äri ajanud. Kõikidele järgmistele täpsustavatele küsimustele jättis Tšulets vastamata.
Ent Medvedtšukiga võib kõik otsad kokku sõlmida. Tegemist on Kremliga isiklikes suhetes oleva Ukraina oligarhiga, kelle tütre ristiisa on Vladimir Putin isiklikult. Eelmise aasta kevadel kehtestas Ukraina valitsus Medvedtšukile riigisisesed sanktsioonid „terrorismi finantseerimise” eest, sest Medvedtšuk ajas väidetavalt äri okupeeritud Donbassi aladel. Maikuus peeti oligarh kinni riigireetmise süüdistusega, mille aluseks oli väidetav äri loodusvaradega Venemaa annekteeritud Krimmis.
Loo valmimisele aitasid kaasa Martin Laine ja OCCRP Investigative Dashboard.
Euroopa Liit keelas 2021. aasta juunis importida Valgevenest hulka nafta- ja õlitoodete kategooriaid, kuid sanktsioonide alt jäi välja üks eraldiseisev nafta/õlikeemia toodete grupp. Sanktsioonid määratakse EL-is nimelt rahvusvahelises kaubanduses arvepidamiseks kasutatavate tollikoodide n-ö perekondade kaupa.
Seega pandi Valgevene režiimi vastu kehtestatud sanktsioonide määruses paika, et EL-i liikmesriikidel on keelatud importida nafta- või bituumenitooteid, mis kuuluvad tollikoodide 2710–2715 alla (välja arvatud kood 2714). Kuid sanktsioonide nimekirjas ei ole üht sarnaste toodete perekonda, mis käib tollikoodi 2707 alla. Sel koodil on pikk nimetus: õlid ja muud tooted kõrgel temperatuuril destilleeritud kivisöetõrvast ja muud sarnased tooted, mille aromaatsed koostisosad ületavad mittearomaatseid koostisosi.
Esmapilgul võiks ju eeldada, et tollikoodi 2707 kategooria alla minevate naftakeemiatööstuse toodete väljajätmisel on ehk põhjendusi. See tollikood märgib väga spetsiifilisi tooteid, mida võib näiteks tööstus vajada. Selle tollikoodi perekonna alla kuuluvad muu hulgas benseen, tolueen, ksüleen ja naftaleen.
Vaadates Valgevenest Eestisse imporditavaid 2707 tollikoodiga kauba tonne märkis üks Eesti Päevalehega suhelnud ekspert imestusega, et kui see toode oleks näiteks tolueen, siis kataks see kogus näiteks 80% Venemaal aastas kasutatavast tolueeni kogusest.
Ainus viis saada teada, mida täpsemalt Eesti kaudu veetakse, oli selgitada välja kauba pikemad tollikoodid, mis näitaksid ära konkreetse toote. Statistikaamet võttis Eesti Päevalehe palvel välja tollikoodiga 2707 Valgevenest imporditava kauba alamkategooriate kaupa, mida kajastatakse kuni kaheksakohaliste arvudega.
Kauba pikemad tollikoodid näitavad, kas tegemist on tõepoolest näiteks tolueeniga. Sel juhul oleks kood 270730. Kui tegemist oleks benseeniga, oleks kood 270710. Samuti sinna kategooriasse kuuluvate fenoolide puhul oleks kood 2707 9980.
Ent statistikaameti ametlikud andmed näitasid, et tegemist pole mitte ühegi eespool nimetatud spetsiifilise tootega. Kaheksakohaline kood, mis on märgitud Valgevenest Eestisse toodavate 2707 koodiga kaupade peale on 2707 9999 – „muud tooted” samas kategoorias.
Pärast EL-i sanktsioonide kehtestamist möödunud suvel kadusid Valgevenest pärineva naftatoodete impordi seast keelatud kategooriatesse kuuluvad kaubakogused kiiresti. Kuid tollikoodi 2707 alla liigitatud naftakeemiaühendi import jäi ning suurenes märgatavalt võrreldes ülemöödunud aastaga. Pikem tollikood paljastab, et tegu pole ühegi 2707 kategooria konkreetse, spetsiifilise nimetusega tootega, vaid need on deklareeritud anonüümse „muu” all, mis peaks selgelt viitama anomaaliale ja tõigale, et kauba tegelikku olemust varjatakse.
Lukašenka režiimil on põhjust varjata küll: EL-i ja teiste lääneriikide sanktsioonid on lõiganud ära Valgevene naftarafineerimise tööstuse ligipääsu maailmaturule peamistes toodangukategooriates. Kasutades mitmetähenduslikku „muu” alamkategooriat teises kaubagrupis suurte naftatoodete koguste jätkuvaks ekspordiks on raske kirjeldada teisiti kui Eesti võimude nina all toimuva smugeldamisena.
Kui on veel kahtlust, kas midagi varjatakse, tasub heita pilk Valgevene enda riiklikule statistikale, mis puudutab tootegrupi 2707 eksporti. Eesti Päevaleht võttis välja kogu Valgevene 2019. ja 2020. aasta nimetatud koodiga ekspordi näitajad. Selle järgi eksportis Minsk 2019. aastal 265 000 tonni tooteid tollikoodiga 2707. 2020. aastal, mis on viimane kajastatav aasta, läks ekspordiks 282 000 tonni tooteid koodiga 2707.
Kõrvutame neid Eesti statistikaameti ametlikult Valgevenest imporditud 2707 koodiga toodete mahtudega. 2019. aastal oli maht 336 000 tonni ja 2020. aastal juba 412 000 tonni.
