Laiemas vaates kurvastab, et Keskerakonna võtted on hakanud ekrestuma. Eesti poliitkultuur pole niigi kõige paremas seisus. Ent kahjuks valija pigem premeerib sellist käitumist toetuse kasvuga.

Muidugi pole ka Reformierakond selles mängus puhas poiss. Nende „kuulsus” ebamugava partnerina ulatub aastakümnete taha. Praegugi on näha, et kohati ajavad nad pigem jonni ja peenhäälestavad, rääkides näiteks koroonatõendi küsimuses vingerdavat juttu.

Seejuures ei ole alternatiivsed koalitsioonid kummalegi valitsuspartnerile mugavamad. Alternatiivseid variante on kaks. Esiteks Keskerakonna koalitsioon EKRE ja Isamaaga, mille stressirohkust Jüri Ratas ilmselt veel mäletab. Ja vaevalt oleks Reformierakonnale koalitsioon Isamaa ja SDE-ga mugavam kui praegune.

RE ja KE suhted on keerulised. Ent alternatiivsed koalitsioonid ei ole kummalegi valitsuspartnerile mugavamad.

Igatahes energia-, koroona- ja „valitsuskriisi” tuules on usaldus Kallase valitsuse vastu vähenenud, KEI valitsuse näitajad polnud kunagi nii kehvad. Jaanuari keskel tehtud küsitluse järgi usaldas valitsust 43% Eesti elanikke, aga ei usaldanud 49%. Eriti järsk usalduse kahanemine toimus küsitlusele eelnenud kuul.

Selliselt kaua ei purjeta ja see on mõlema partei käitumise tagajärg. Valitsuse usaldusväärsust ei suurenda nüüd seegi, et ei suudeta küsimuses, kas kaotada piirangud nädal-paar varem või hiljem, rahulikult kokku leppida, vaid tehakse sellest suur sõu. Eriti kui Tallinna juhtiv keskerakondlane Mihhail Kõlvart on kohati kõige kõvem koroonapiiraja olnud. Aga teisalt võiks Reformierakond asjalikumalt põhjendada, miks ta tahab mõnd ekspertide sõnul kasutut piirangut hoida.