Veidi utreerides võiks öelda, et meiegi oleme harjunud hingama seda, mida näeme. Tegema (mh ka palju tühja) tööd, mis reostab, raiskab, lõhub ja hävitab, sh tervist. Tarbima ja raiskama põhjusel, sest saame seda endale lubada ja see tekitab mõnutunnet. Tundma end ülimana, mitte looduse osana. Vaatama ükskõikselt pealt hävitustööd looduses, tapma iga elusa hinge või liiga lähedal kasvavad puud.