Heido Vitsur: Euroopa rohepööre on kinni minevikus ja liiga enesekeskne

Kliimamuutuste vastu võitlemisega seotud probleemide raskuskese pole Euroopas ega puuduvates tehnoloogilistes lahendustes.

Kui me selle talve energiaprobleemidest midagi tuleviku tarvis õppida tahame, siis minu arvates ei tohiks see olla ainult ühe kilovatt-tunni elektri või ühe kuupmeetri gaasi hind, vaid arusaamine, et rohepööre on palju enamat kui fossiilsete kütuste asendamine taastuvatega.

Rohepööre tähendab esiteks seda, et koos energeetika ja majanduse muutumisega peavad muutuma ka kõik ülejäänud ühiskonna toimimise valdkonnad, ja teiseks, et soovitu saavutamiseks on vaja näha suurt pilti, kus Euroopa Liidul on küll kindel, aga siiski järjest tagasihoidlikum osa.

Tuleb arvestada ka, et rohepöörde käigus peavad eriti palju muutuma ja muutuvadki maailma need piirkonnad, millega meil seni eriti arvestada ei ole tulnud. Just nendest, tihti vastuolulistest muutustest hakkab ilmselt sõltuma vähemalt sama palju kui meie endi pingutustest. Sealjuures ka meie pingutuste otstarbekohasus.

Glasgow’ kliimakonverentsil rääkis Belgia peaministri Alexander de Croo Bloombergile: „Me teeme seda [rohepööret], sest me usume, et nõnda saame majandusliku ja tehnoloogilise eelise.” De Croo lisas, et kasutame rohepööret ka kaubandusrelvana suurte reostajate nagu Hiina ja Venemaa vastu.

Paraku on de Croo jutt mõlemas punktis vaieldav.