Endine õpetaja Mare Rossmann: õpetajad, jätke uhkus ja eelarvamus, riigi abi tuleb tänulikult vastu võtta
(88)Ma täpselt ei mäleta, millist Eestit mina laulva revulutsiooni päevil tahtsin või millist riiki ette kujutasin. Kindlasti ei osanud ette näha, et pistiku seinast välja tõmbamisega lakkab kogu ümbritsev reaalsus toimimast, et klaveritundi tuleb õpilane, kes kobab klaveriklahvide all ja küsib õpetajalt, kus see nupp on, mis selle riista käima paneb. Ei kujutanud ette, et eestlased ise lähevad oma riigi vastu tänavale meelt avaldama ja nimetavad oma valitsust röövlikambaks. Aga mul on selgelt meeles see tunne, mida ma tol ajal tundsin. Sellist tunnet saab tunda ainult üks kord elus. Oli nii hea, lahe ja kerge olla, inimeste silmist peegeldus vastu soojus ja elurõõm. Oli tunne et elu on ilus ja edasi saab kõik ainult paremaks minna. Kahjuks ei saa tundeid ajas transportida.