Hoopis Läti lennufirma Air Baltic korraldas eile ja täna nõudluse järsule suurenemisele viidates Kiievi ja Riia vahel kaks lisareisi. Ja meie välisminister Eva-Maria Liimets ütles, et Ukrainas viibivad eestlased peaksid seda võimalust kasutama.

Küllap oskavad Nordica juhid ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) leida ettekäändeid, miks Nordicat praegu lavale ei toodud. Et nõudlus pole siiski nii suur või midagi muud takistavat.

Ent see poleks veenev – praegu on kindlasti olukord, kus Nordical tuleb oma olemasolu õigustamiseks nähtaval olla. Kui mitte konkreetseid Kiievi-Tallinn lende pakkudes, siis vähemalt peaksid Eesti riigi esindajad teavitama, et Nordica saab sellised lennud kiiresti korraldada.

Kui riik ei suuda ikka veel tõestada, miks tal oma lennufirmat vaja on, oleks targem loobuda ärist, mida Eestile vaja ei ole.

Oleme Nordicasse kogu tema eksisteerimise aja enamasti kriitiliselt suhtunud, sest pole selge, milleks Eesti riigil sellist lennufirmat vaja on. Praegu teeb Nordica regulaarlende Rootsis Arvidsjauri, Gällivare ja Stockholmi vahel ning aastatel 2022–2025 riik temalt dividende saada ei looda. Varem ei ole riik Nordicalt samuti sentigi dividende saanud. Null on järjekindlalt seisnud ka riigi teise lennundusfirma Transpordi Varahalduse AS-i dividendireal.

Möödunud sügisel andis valitsus MKM-ile loa luua lennunduskontsern, mis toob ühe katuse alla Nordica, tema tütarfirma Regional Jeti (ärinimi Xfly) ja Transpordi Varahalduse. See võimaldavat lennundusäri kasvatada ja luua tulevikus eelduse ettevõtete erastamiseks.

Erastamine on hea plaan, aga riigi lennufirmade senist käekäiku (ja dividendide nulliringi) arvestades pole usutav, et müügihind kogu kulu ja vaeva ära tasub. Kui riik ei suuda ikka veel tõestada, miks tal oma lennufirmat vaja on, oleks targem loobuda tegevusest, millest jõud üle ei käi ja mida Eestile vaja ei ole.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid