INTERVJUU | Kaitseminister Laanet: olukord Ukraina piiril pigem eskaleerub. Vajame kiirreageerimisvõimet

Brüsselis NATO kaitseministrite kohtumisel osalev Kalle Laanet ütles, et Balti riigid vajavad sõjalise reageerimisvõime parandamist, millega kaasneksid ka kiiremad otsused. Tihedamat koostööd tahetakse Balti riikide kaitsel teha Poolaga.

Intervjuu andis Laanet pärast NATO kaitseministrite ühisavaldust, kus kutsuti taas üles Venemaad diplomaatiale ning lõpetama Ukraina piiridele vägede koondamine. Samuti pidas Laanet kahepoolse kohtumise NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga, arutades, millised võimalused on allianssi tõhusamaks muuta.

Mis Eesti ettepanekud alliansi tugevdamise kohta olid?

Meie põhiline idee on see, et NATO idatiib peaks olema reaalsete võimetega tugevdatud. Küsimus on selles, kuidas muuta eFP [NATO “suurendatud kohalolek” ehk idatiivale toodud pataljonid - Delfi] tugevamaks, et tal oleks kiirreageerimisvõimekus. Ja et otsustusprotsess oleks samamoodi kiirendatud.

Mismoodi NATO võiks veel oma musklit kasvatada? Mõned eksperdid on arutanud, et allianss peaks veelgi rohkem arendama küber- ja hübriidsõja tõrjumise võimet. Kas Tallinna ja Riia vastavatele keskustele võiks tulla lisa?

Täna oli üks põhilisi aruteluteemasid tegelikult tuumavõimekuse tõstmine. Teine oli niinimetatud “koormajagamine,” mille sisu oli põhimõtteliselt ikka see, et kui palju keegi peaks panustama – millised riigid peavad kinni lubadusest 2% SKT-st oma kaitse-eelarvesse anda. Kuna julgeolekuolukord on totaalselt muutunud, oli nende riikide poole väga tõsine pöördumine, kes seda kokkulepet ei täida. Juhul, kui meil muutub koormajagamine ehk ühisrahastus mõistlikumaks ja paremaks ning lubadusi täidetakse, siis on meil võimalik ka aktiivselt uusi võimeid arendada.