Eelnev jutt oli diagnoos, aga milline võiks olla ravi? Kas on aeg nentida, nagu tegi Toomas Hendrik Ilves 2014. aasta iseseisvuspäeval, et „mis toond on meid siia, see enam edasi ei vii”?

Mõnes osas kindlasti. Samamoodi jätkata ei ole jätkusuutlik. See on üks põhjus, miks üha enamad (erineva vaktsineerituse tasemega) Euroopa riigid on hoolimata nakatumise ja isegi haiglakoormuse suurusest kuupäeva täpsusega välja kuulutanud, millal koroonapiirangud kaovad. Isegi üliettevaatlikud Austria ja Saksamaa. Tõsi, seni veel on enamikus neist võrdleva piiranguteindeksi järgi rohkem keelde kui Eestis.

Peaminister Kaja Kallas peaks lähinädalatel välja käima Eesti koroonapiirangutest vabastamise ajakava. Eriti kiiresti on tarvis lihtsustada ja selgemaks muuta isolatsioonireegleid ja kõiki muid mitte otseselt tervisliku seisundiga seotud nõudeid, mis panevad inimesi perearstide poole pöörduma. Kindel perspektiiv aitab inimestel praegust, ka psühholoogiliselt rasket aega kergemini üle elada.

Tarvis on lihtsustada mitte otseselt tervisliku seisundiga seotud reegleid, mis panevad inimesi perearstide poole pöörduma.

Ühtlasi tuleks koostada pikaajaline plaan Eesti tervishoiusüsteemi suutlikkuse parandamiseks. Eesti kuulus juba enne pandeemiat nende Euroopa riikide hulka, kus arste ja õdesid oli keskmisest vähem. Koroonapandeemia üks tagajärgi on paljude teiste tervisehädade alaravimine ja -diagnoosimine ning vaimse tervise probleemide süvenemine. Need põhjustavad järgmisi tervishoiusüsteemi kurnavaid probleemide lained nii meil kui ka mujal.

Olmetasandil pole järgmisel paaril-kolmel nädalal muud head valikut kui olla mõistvam, toetavam ja vähem kriitiline. Rohke haigestumise tõttu on kõikjal vähem personali ja tavatasemel teenuseid pakkuda võib olla äärmiselt keeruline.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid