POLIITKOLUMNIST | Züleyxa Izmailova: Eesti on küll rikaste klubis, aga viimaste hulgas, pealegi maha jäämas

Jaanuaris teises pooles kuulsid paljud Eestimaa elanikud rõõmusõnumit. Nimelt otsustas riigikogu meie randadesse ja siseveekogude kallastele ehitamist lubava eelnõu menetlemise peatada.

See oli elavaks tõestuseks, et rahvasaadikud on siiski võimelised avaliku huvi ja keskkonna kaitsmiseks ka häid valikuid tegema.

Nagu kordi varemgi, koondusid kodanikud ja keskkonnaühendused ka nüüd oma kodumaa looduse kaitseks. Kuid erinevalt varasematest kordadest jõudis sõnum aegsasti vajaliku hulga õigete inimesteni ja kahju sai ära hoitud. Siin võib näha teatud teenet ka ajakirjanduselt.

Kas keskkonnavaenuliku ja inimese vabalt looduses viibimise õigust piirava seaduseelnõu tagasilükkamine võiks olla meie esindusdemokraatia esimeseks positiivseks sammuks edasisel teadlikul loodust hoidval rajal? Kas tõesti peab ülejäänud ühiskond tervikuna mobiliseeruma, et seadusandlik kogu teeks ainuõige otsuse/ei teeks valeotsust?