Lese jonn kandis sada aastat hiljem vilja. Eesti eest hukkus esimesena võrukas Kulli, mitte lätlane Muischneek

Fotograafist ajaloohuviline Ain Krillo tegi üllatava avastuse, mille tõttu läheb Eesti riigi sünnihetke ajalugu ümberkirjutamisele.

Alates 1920ndatest teati, et esimesena hukkus Eesti Vabariigi eest lätlane Johann Muischneek (Janis Muižnieks), kes 24. veebruaril lahingus taanduvate punamadrustega langes Tallinna Suure Rannavärava läheduses peetud nn Elektrijaama lahingus 24. veebruaril 1918 , võideldes taanduvate punamadrustega . Muischneekile avati 1933. aastal Niine tänaval ja 1936 Paksu Margareeta välisseinal mälestustahvel, mille Nõukogude võim hävitas, kuid mis taasiseseisvunud Eestis taastati. Muischneeki isikut ümbritses aastakümneid saladusloor, küll arvati, et tegu oli Reaalkooli õpilasega, küll et tegu oli ohvitseriga. Hiljem selgus, et tegu oli 20. sajandi algul veinikaupmehest Tallinna onu juurde kolinud Rauna kihelkonnas elanud sulase pojaga, kel polnud pistmist ei Reaalkooli ega tsaariarmeega. Lätlasest Muischneekist sai omalaadne ühenduslüli Eesti ja Läti ajaloo vahel ning see on veidi muudetud kujul sissekirjutatud ka ETV telesarja „Tuulepealne maa”.

Kõigi poolt unustatud patrioot
Ajaloohuviline Ain Krillo tegi Riigiarhiivi dokumente lapates põneva leiu, millest selgus, et kolm tundi enne Tallinna nn Elektrijaama lahingut hukkus Võrus tulevahetuses punastega kohalik omakaitselane Hans Kulli.