VIDEO | Kõlvart: Tallinn loob sõjapõgenikest Ukraina lastele ajutiselt uue kooli

Praeguse plaani kohaselt käiksid Ukraina lapsed projektipõhises koolis õppeaasta lõpuni ning jätkaksid siis 1. septembrist Tallinna tavakoolides.

Täna tutvustas Tallinn Ukraina sõjapõgenike vastuvõtukeskust endistes Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse ruumides Kalamajas. Keskusesse jõudsid esimesed põgenikud juba täna.

Vastuvõtukeskusest saab sõjapõgenike esmane peatuspunkt Tallinnas, kus nad registreeritakse, koroonatestitakse, antakse esmast terviseabi, kaardistatakse pere vajadused, määratakse majutuskoht, varustatakse hügieenitarve ja muu hädavajalikuga, tehakse esmast psühholoogilist nõustamist ning selgitatakse töötamise võimalusi. Eesti on andnud ajutiselt kõikidele Ukraina kodanikele siin seadusliku viibimisaluse ja ligipääsu tööturule.

Lisaks rääkis linnapea Mihhail Kõlvart, mis saab Tallinnasse põgenenud Ukraina lastest. „Kõigile lastele peab olema võimalus käia koolis ning koostöös erasektoriga loome neile ka vaba aja veetmise võimalused,” ütles Kõlvart.

Tallinn plaanib Ukraina lastele luua projektipõhiselt eraldi kooli, kus saaksid õppida kõik Ukrainast tulnud lapsed, sõltumata vanusest. „Võib-olla leiame põgenike seast ka õpetajaid, kes saavad ukraina keeles õpetada,” loodab Kõlvart. „Praegu aga saame läheneda iga õpilase puhul eraldi. Kelle puhul näeme, et on valmisolek õppida tavakoolis, saame ka kooli suunata.”

Ei saa oodata, et eesti keele kolme kuuga suhu saaks

Järgneva kolme kuu jooksul tuleb mõelda selle peale, kuidas Ukraina lapsed lähevad siin 1. septembrist tavakoolidesse, märkis Kõlvart. „Selleks ajaks peavad nii koolid kui õpilased valmis olema.”

Linnapea sõnul käivad juba praegu ukraina rahvusest lapsed nii vene- kui eestikeelsetes Tallinna koolides. „Praegu on olukord muidugi teine, lapsed on traumeeritud, me ei saa neile täiendavaid pingeid luua,” ütles Kõlvart. „Õppeaasta lõpuni on kolm kuud ja oodata, et nad selle aja jooksul suudaksid üheaegselt õppida uut keelt ja õppeaineid, pole adekvaatne.”

Ukraina keelt kõnelevaid õpetajaid loodab linn leida eelkõige põgenike seast. „Pole välistatud, et ka meie koolides on need õpetajad olemas,” ütles Kõlvart ja lisas, et ta arvab, et osale Ukraina lastele sobivad ka venekeelsed õpetajad.

Pärast projektipõhist kooli Ukraina lastele peab Kõlvarti sõnul olema valmisolek lapsed 1. septembrist suunata tavakoolidesse. Linnapea sõnul tuleb siis igale lapsele juhtumipõhiselt läheneda, et neile kõige sobivam keskkond leida.

Ent miks ei võiks „projektikool” 1. septembrist jätkuda? Kõlvarti sõnul sõltub see sellest, kas lapsed on valmis tavakooli minema. Lisaks pole teada, kas põgenikud saabuvad siia kõik järgneva kuu või hoopis poole aasta jooksul. Iga uue põgenikuga jõutakse ringi algusesse tagasi.

Praegu pole linnavalitsus valinud, kuhu uus projektipõhine kool tuleks. „Võimalik, et valime põhikooli, kus on päevasel ajal vabad klassid,” ütles Kõlvart.

Projektipõhine kool plaanitakse avada esimesel võimalusel.

Tallinna maksimaalne võimekus - 18 000 põgenikku

Kõlvart rääkis pressikonverentsil ka sellest, et Tallinn suudaks vajadusel vastu võtta 18 000 sõjapõgenikku juhul, kui siin pole paralleelselt kriisi. Ta rõhutas, et 18 000 põgeniku majutamine oleks lühiajaline lahendus, kuna nii suurt hulka inimesi on raske kvaliteetselt majutada. See tähendaks ajutist majutamist spordisaalides, aga Tallinna soov on majutada inimesi „normaalsetes elutingimustes”. Kõlvarti sõnul on plaan Ukraina sõjapõgenikke majutada hotellides.

„18 000 on äärmus,” ütles Kõlvart. „Kui see juhtub, et korraga tuleb nii palju inimesi, siis see poleks kõrge kvaliteediga vastuvõtt. Aga see võimalus on olemas, stsenaarium on läbi mõeldud, elukohad fikseeritud.”

Kõlvart aga loodab, et sellist vajadust ei tule ning põgenikke saab vastu võtta süsteemselt läbi vastuvõtukeskuse.

„See pole periood, vaid uus reaalsus. Need inimesed jäävad siia pikemalt,” ütles Kõlvart sõjapõgenike kohta.

Kõlvart võttis Ukraina toetuslindi rinnast ära: inimesed ootavad meilt tegusid, mitte loosungeid

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart esines täna hommikul Terevisioonis, rinnas Ukraina lipuvärvides lint. Lõunaks enam Tallinna linnapeal linti rinnas ei olnud.

Keskpäeval tutvustas linnapea Ukraina sõjapõgenike vastuvõtukeskust endises Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse hoones Kalamajas ning oli hommikul rinnas olnud toetuslindi selleks ajaks ära võtnud. Kui hommikul esines linnapea vaid ühele meediakanalile, siis täna keskpäeval toimunud pressiüritusele olid kutsutud kõik meediaväljaanded. Kohal oligi ohtralt ajakirjanikke ja operaatoreid.

Miks Kõlvart suuremaks esinemiseks lindi rinnast ära võttis? „Mulle tundub, et see, mida täna inimesed meie poolt reaalselt ootavad, on teod, mitte loosungid,” vastas Kõlvart ja rääkis sellest, kuidas tal on hea meel, et Tallinn leidis kiiresti võimaluse teha koostööd riigiga, et luua sõjapõgenike vastuvõtukeskus. „Täna näitame, kuidas mõne päeva jooksul on võimalik luua süsteem, mis annab võimaluse inimesi aidata.”

Täna hommikul Terevisioonis ütles Kõlvart, et viha Putini vastu laieneb ka vene inimeste peale, ja vene inimesed tunnevad seda. Delfi küsis Kõlvartilt, mida linnapea ise teeb, et Eesti venekeelne elanikkond oleks diskrimineerimise eest kaitstud? „Arvan, et praegu on väga ohtlik rääkida teravatest teemadest sellisel viisil, et inimestel hakkaksid tekkima täiendavad emotsioonid,” ütles Kõlvart. „Püüame pigem inimesi rahustada, rääkida sellest, et peame ukrainlasi, kes Tallinnasse tulevad, aitama ja toetama, sel lihtsal põhjusel, et eelkõige oleme kõik inimesed, ja siis ühe või teise rahvuse esindajad.”