VALEINFO: PALJASTATUD | Kaili Malts: praegu käib ka propagandasõda. Kuidas mitte langeda valeinfo lõksu?

Üle tuhande korra on jagatud eestikeelset videot, kus Ukraina lipu Facebookis enda profiilipildile pannud inimesi nimetatakse ajupestuks.

Samal ajal kui Ukrainas langevad pommid, pole Eestiski elu päris pilvitu. Sõja vari leiab ikka tee meieni. Eelkõige võib kohata seda sotsiaalmeedias, kus on arvestatav oht langeda valeinfo või vähem või rohkem varjatud sõjapropaganda ohvriks. Isegi heasoovlikud inimesed võivad enese teadmata väärinfole hoogu juurde anda.

Selleks et infosõjaga paremini toime tulla ja virtuaalmiine läbi näha, panin kokku viiepunktilise abistava juhendi. Pidasin selle tarbeks nõu Tartu ülikooli teadlaste Maria Murumaa-Mengeli ja Maia Klaasseniga.

Siin on väike spikker (koos konkreetsete näidetega), kuidas olla võimalikult kindel, et sinuni jõudnud info on tõene, ja kuidas kontrollida, et sa valeväiteid edasi ei jaga.