POLIITKOLUMNIST | Yana Toom: näitame üles inimlikkust ja peame meeles, et igal teisel eestivenelasel on nii Venemaal kui ka Ukrainas lähedasi ja sõpru

Lennuühendustega meil on nagu on. Nii et eelmisel neljapäeval tulin Tallinnasse läbi Kopenhaageni. Kastrupi lennujaamas tõusid pardale 30 NATO sõjaväelast. Istusin tagapool, vaatasin nende kiilakaid päid ja mõtlesin, et lendan sõjapuu poole. Lausa viis keerles peas.

Ma ei tea, mis meeleolud tegelikult valitsevad Eestis – tulles koju vaid nädalavahetuseks on raske neid adekvaatselt tajuda. Aga Brüsselis, NATO pealinnas, on enam-vähem see, et oleme võibolla suure sõja lävel. Ja seal, selle lennuki pardal, ma sain kuidagi väga selgelt aru, et lähenen sellele hetkele, kus minu enda pojad ja minu Venemaal elav õepoeg leiavad end erinevatel pooltel rindejoont. Ei ole hea tunne.