Ka ukrainlaste tööle võtmise vallas kerkib „peenemate” tööde puhul kohe esile eesti keele oskamise küsimus. Näiteks arstina tööle asumiseks peab Ukraina paberitega meedik siin läbima kuni pooleaastase tööpraktika ja sooritama teooriaeksami eesti keeles. Nii meedikute kui ka teiste samalaadsete ametite puhul võiks Eesti oma reeglid ajutiselt paindlikumaks teha. Olukord on ju erakorraline. Kvalifikatsioonis pole vaja järeleandmisi teha, aga keeleoskuse omandamine võiks küll käia tööpraktika või tööga korraga – töö saab korraldada nii, et see ei tähenda eestikeelse kliendi sattumist eesti keelt mitte valdava töötaja juurde.

Venekeelne haridussüsteem ei tohi põgenike arvel paisuda. Aga tööturul tuleb põgenike rakendamiseks paindlik olla.

Teine tööturu plahvatusohtlik aspekt – nii liht- kui ka keeleoskust eeldavate tööde puhul – on palgatase. Osas valdkondades kaotab ukrainlaste tulek tööjõupuuduse ja võib isegi palgataset alla lüüa. Et „tavaliste” ja Ukrainast tulnud tööotsijate vahel ei tekiks pingeid, tuleb otsida parajat tasakaalu turujõudude ning sotsiaalkaitse ja sektorisiseste palgakokkulepete vahel.

Makromajanduslikus mõttes poleks tingimata halb, kui palgakasv pidurduks – siis on vähemalt üks inflatsioonile vastu töötav tegur paljude hindu tõstvate tegurite kõrval. Ent see, kui võimalikult palju põgenikke leiab kiiresti töise rakenduse, on igas mõttes hea nii neile endile kui ka Eestile.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid