Ent on tarvis vabaneda kombest, et Narva ja Ida-Virumaa tulevad valitsusele meelde üksnes pineval ajal. Muidu ei kõla pühendumisjutt päris siiralt. Soovime näha valitsust Ida-Virumaal ka siis, kui mingit jama lahti ei ole.


Valitsus töötab täna Narvas. Soovime, et valitsus käiks Ida-Virumaal ka siis, kui parasjagu mingit jama lahti ei ole.

Kuna Eesti on väike, oleks suhteliselt lihtne viia valitsus enam-vähem iga kuu paariks-kolmeks päevaks mõnda Eesti maakonda – mitte ainult „pühendumust” näitama, vaid ka päriselt inimesi kuulama ja tegutsema. Kord Narva, kord Võrru, kord Haapsallu jne.

Ka muu Eesti peale Narva pälvib valitsuselt vahetut tähelepanu vähem, kui võiks. Poliitikat saab kujundada ekspertide aruannete ja eelarveraha jaotada ka Exceli alusel, aga selleks et hoomata, kui tulemuslikud need tegevused päriselt on, tuleb regulaarselt ise valdade eluolu nuusutamas käia.

2017.–2018. aastal, kui lõpetati haldusreformi, kogus selline mõtteviis populaarsust. Pandi näiteks alus riigiametnike välitööde traditsioonile – selle idee on viia ametnikud mõneks ajaks pealinnast välja tööle Eesti eri piirkondadesse. Peale Kaljulaidi käis suhteliselt suure meediakära saatel nädalaks n-ö välitööl Valgas ka toonane riigihalduse minister Janek Mäggi.

Kahjuks jäigi tipp-poliitikute regionaalpoliitilise pingutamise kõrgaeg 2018. aastasse. Ametnike välitööde traditsiooni lõi 2020. aastal lünga koroona. Mullu toimusid need küll jälle, aga aastas üks suvenädal, kus mõnisada Tallinna ametnikku „põllul” käib, on tubli tase keskvõimu ja omavalitsuste koostöö süvendamise algus-, mitte lõpp-punktiks. See teema ei peaks ka olema peamiselt rahandusministeeriumi regionaalhalduse ametnike vedada, vaid toetatud kõige kõrgemal poliitilisel tasandil.

Nii et hea valitsus, kui te Ida-Virumaa ja teiste ääremaade poliitilise meelsuse ja majandusliku tuleviku pärast muret tunnete, siis täna on just õige päev 2018. aasta algatustele ja katsetustele uus hingamine anda.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid