JUHTKIRI | Oleme ukrainlased. Sõja võiduni!

Täna möödub üks kuu päevast, mis pidi olema Eestis suur pidupäev, vabariigi 104. aastapäev, kuid võttis hommikutundidel hoopis teistsuguse pöörde. Sel päeval tungis Venemaa kallale Ukrainale.

Ukraina on kuu ajaga näidanud, et temal, Eestil ja kogu maailmal on lootust. Esimestel sõjapäevadel tundus paljudele utoopiline, et Ukraina võiks suuta mitu korda suurema vaenlase rünnakule vastu panna. Aga käesoleva nädala rindeteadete järgi on Ukraina nüüdseks juba suutnud kohati minna vasturünnakule, mis on Vene vägede väljalöömise eeldus.

Putini Venemaa rünnak on toppama jäänud. See ei anna põhjust rahuneda, ent paljude sõjandusekspertide arvates on siiski märk, et ulatuslik sõjategevus võib ühel või teisel moel peagi taanduda diplomaatia ees.

Ukrainal on tähtis vastu pidada, kuni Vene sõjamasin jõust piisavalt tühjaks jookseb. Eesti kohus on teha omalt poolt kõik, et Ukraina tagala läänes oleks kindel: et liitlased ei hakkaks keelitama Ukrainat järeleandmistele, vaid aitaksid sõja päriselt võita. Kindlasti peame läänt edasi survestama, et jätkuks Ukrainale abi andmine ja Venemaale surve avaldamine. On veel sanktsioone, mida Putini riigile kehtestada. On veel abi, mida Ukrainale anda.

Eesti riik on praeguseks andnud Ukrainale 200 miljoni euro eest sõjalist abi ja ühtlasi on siin Ukraina heaks kogutud miljonite eurode jagu annetusi. Iga euro, mille panustame ukrainlaste abistamisse, on investeering Euroopa rahusse ja tulevikku.

Sama oluline on seista siin Eestis üksmeelselt Ukraina ja ukrainlaste eest. Muu hulgas tähendab see, et me ei kisu praegu omavahel tüli siia saabunud Ukraina sõjapõgenike pärast. See tähendab, et me ei õõnesta valitsust seest- ega väljastpoolt ilma olulise põhjuseta. (Jah, vihjame ka Keskerakonna juhi Jüri Ratase viimase aja intriigidele, mille eesmärk on oma kehvas seisus erakond järgmiste valimiste ajaks paremasse positsiooni manööverdada.)

Oluline on, et seisaksime siin Eestis kõik üksmeelselt Ukraina ja ukrainlaste eest – ilma poliittülide ja -intriigideta.

Sõjapõgenikke on palju ja nende vastuvõtmine on meie ühiskonnale päris suur koorem, kuid see on vabaduse hind. Vabadus ja turvalisus – olgu Ukraina või Eesti oma – on hindamatu. Tähtis on mõista, et me aitame praegu Putini Venemaa ohvreid. Ukrainat igal viisil toetades aitame muu hulgas tagada, et lääs ei peaks hiljem samal moel aitama eestlasi.

Aitäh kõigile, kes on nii tegudes kui ka südames Ukrainaga. Praegu oleme kõik ukrainlased. Sõja võiduni!