Tänase Kultuuribiidi koostasid üheskoos Alfa Collective-i liikmed Anett Tamm, Martin Petermann, Johhannes Laas, Robert Nõmmann ning Taaniel Pogga.

Anett Tamm
Petter Eldh, Koma Saxo, Sofia Jernberg – Närhet
“Närhet” on mu käesoleva aasta kõige kuulatum lugu. Olen juba mõnda aega olnud täielikus vaimustuses Rootsi lauljast Sofia Jernbergist ja sellest, et ühe laulja-improviseerija häälekäsitlus võib olla nii fantaasiarikas ja metsik, aga samas kontrollitud ja täpne. Petter Eldhi kompositsioonid ja arranžeeringud “Koma West” albumil, millelt ka “Närhet” pärineb, on muidugi ääretult põnevad, Koma Saxo koosseisu muusikud fenomenaalsed ja album lisaks kõigele muule ka fantastiliselt produtseeritud.

Alice Phoebe Lou – Dirty Mouth
Alice Phoebe Lou on mu suur lemmik indie žanrist ja tema muusikast on viimaste aastate jooksul saanud minu jaoks omamoodi lohutusmuusika. Karmimate koroonapiirangute ajal võisin päevi järjest kuulata vaid tema vinüüli “Glow” ilma, et mul villand oleks saanud. Fännan tema siirust, toorust ja lihtsust, samuti suhestun laulude otsekoheste ja teravate sõnumitega.

Martin Petermann
Bruno Pernadas – Galaxy
Mulle väga meeldivad pikad eeposed suurte koosseisudega ning see on üks ehe näide. See on lahedalt arranžeeritud lugu ja muusika käib ära kõikjal nii maailmas kui ka mujal kosmoses. Eriti vinge on, kui hoitakse mingit omamoodi veidrat fusion-funky jämmivaibi, kuid sealjuures on kõik kenasti väljapeetud ja arusaadav. Kohati tunduvad meloodiad juhuslikud, kuid juhuslikkusest on selle artisti puhul asi kaugel.

Mainekk – A Call for Batman
Mainekk on suutnud niivõrd võimekate muusikutega kuidagi siiski säilitada punki ja toorust. Mida lohakam ja räpasem, seda lahedam. See seltskond tegi muidugi ka äärmiselt ilusaid ballaade ning ka free-jazzimaid lugusi, kuid see ja “Pudelhjäten Stefan” kindlasti kerkivad oma robustusega esile. Pole mingeid kellasi ja vilesi, lihtsalt poriste jalanõudega tuppa otse külmkapist külma õlut tooma. Kui see plaat kunagi välja tuli, siis sai see täiesti ribadeks kuulatud.

Johannes Laas
Nate Smith + KINFOLK – Retold
Üks veidi mõtlikum lugu, mille hiljuti Nate Smithi “Kinfolk: Postcards From Everywhere” albumilt enda jaoks taasavastasin. “Retold” kõlab minu jaoks hästi kokku tänavuse kevade alguse teemade ja meeleoludega, inspireerib ja annab lootust.

Julian Lage ja Chris Eldridge – Butter and Eggs
“Butter and Eggs” on see õige lugu hommikusirutuste ja -kohvi kõrvale. Selles loos on helgust, ilu ja rahu - kõike, mida praegusesse maailma veel rohkem vaja oleks.

Taaniel Pogga
Hiatus Kaiyote – Chivalry Is Not Dead
Pärast pikka pausi ilmus eelmisel aastal Hiatus Kaiyote’l uus ja paljukiidetud album “Mood Valiant”. Selle loo bass toob mind ikka ja jälle laulu juurde tagasi.

Hania Rani – Carnival
Viimasel ajal olen seda lugu kuulanud, kui on ruttu vaja end “endaks” tagasi häälestada. She’s a healer…

Robert Nõmmann
Mikko Helevä – (I hear you) Loud and Clear
Ostsin selle plaadi kunagi Mikko kontserdil vanas Philly Joe’s ning see on üks väheseid CD plaate, mida ma rutiinselt kodus keerutan. “(I hear you) Loud and Clear” on plaadi avalugu ja minu meelest lihtsalt nii hea. Pealegi, Teemu Viinikainen mängib kitarri, mis teeb selle loo veelgi paremaks!

Severi Pyysalo, Anders Jormin – T.
Mingi imeline kogemus on kuulata oma ala absoluutseid meistreid oma kunsti täide viimas. Lugu tundub nii kerge ja ilus, kuid sellise kõla saavutamine nõuab vaieldamatut professionaalsust. See, kuidas Anders Jormin saadab loos kontrabassiga meloodiat nii vaevatult ja intiimselt on lihtsalt imetlusväärne. Lugu tervikuna on mõnusalt unelev, ideaalne kaaslane öisele bussisõidule.

ALFA COLLECTIVE

Eklektiline jazz-funki ja kunstpoppi viljeleva Eesti ansambli Alfa Collective tõi 2017. aastal kokku koosseisu eestvedaja, noor laulja ja helilooja Anett Tamm. Tema helikeel on erinevatest mõjutustest kirev, ulatudes progerokist kunstpopi ja kaasaegse improvisatsioonini. Alfa Collective alustas originaalse helikeele otsinguid debüütalbumil „Canvas“ (2018) – tänaseks on ansambel suundunud progressiivsematele ja eksperimentaalsematele radadele, segades žanreid julgemalt kui varem ning kombineerides jazzmuusikat elektrooniliselt produtseeritud elementidega.

Kosmiliseks tervikuks seotud mõjutusi progerokist kuni electro-jazz’i ja indie-popini sai kuulda juba 2021. aastal ilmunud värvikatel singlitel „Align“, „Second Plan“ ja „The Door“, mis andsid aimu käesoleval kevadel ilmuva lühialbumi jõujoontest. Alfa Collective’i muusikat iseloomustavad haldjalikud vokaalid, mänglevad meloodiad, harmooniline külluslikkus, improvisatoorsed õrnushetked ja tuline kirg rütmiliste väljakutsete vastu. Kevadisel Jazzkaarel tulevad esitusele nii laulud uuelt lühialbumilt kui ka uudsetes arranžeeringutes lood ansambli debüütalbumilt.

Alfa Collective’i ridades musitseerivad Anett Tamm (vokaal, klahvpillid, kitarr), Taaniel Pogga (klahvpillid), Johannes Laas (kitarr), Kristen Kütner (asenduskitarrist Jazzkaarel), Robert Nõmmann (bass) ja Martin Petermann(löökpillid). Ansambli olulisemad esinemised on toimunud kodumaistel festivalidel Mägede Hääl ja Juu Jääb ning välismaistel festivalidel Athens Technopolis Jazz Festival, Pula Jazz Festival ja NOVUS Music Incubator.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid