Märtsis algas mai. Eesti kalendrilaulude TOP 10

Mitut lugu te teate, kus peategelaseks on kalendrikuu? Kriitik Veiko Märka korjas kokku meie tuntud kalendrilaulud ja reastas need oma äranägemise järgi edetabelisse.

Eestis on  tehtud üsna soliidne hulk levilaule, mis väärtustavad ühe või teise kuu mõju hingeseisundile ja looduslikku omapära. (Väärt aastalaule meenub mulle seevastu ainult kaks: Allan Vainola/Mait Vaigu „1905” ja Ivo Linna „Aasta siis oli 65”.)

Arvestatud on ka laule konkreetsete kuupäevade kohta. Sest kui keegi tahab saada pruuniks just teiseks juuniks või lahkuda lõikuskuu viimasel reedel, on need sama kindlalt seotud kuu kui kuupäevaga. Seevastu jõulu- ja jaanipäevalaulud on seotud pigem peomeeleoludega. Et esimesed pühad asuvad just detsembris ja teine juunis, on teisejärguline. Mistõttu neid laule päris kalendrilauludeks pidada ei saa. Pealegi on meil jõululaule tehtud nii palju, et nad lämmataksid oma osakaaluga teised kalendrilaulud lihtsalt ära.

Loomulikult tulid arvesse ainult Eesti autorite lood, ütleb edetabeli koostaja Veiko Märka.