Me ei vaata viisakusest üksteise prügikastidesse, aga hinnanguliselt visatakse Eestis ära koguni 120 000 kohvitopsi päevas. Euroopa Liidus tervikuna kasutati juba 2018. aastal 2025 miljonit toidu kaasaostmiseks mõeldud pakendit, millest enamik ei ole ümbertöödeldavad.

Võiks ju kuulutada sõja plastikpakenditele, aga kõigi jaoks ei ole tegemist mugavuslahendusega – karpe tuleb kasutada ka olukordades, kui muid toitlustusvõimalusi ei ole lihtsalt saadaval. Mõeldud-tehtud, probleemi aitavad tarbijate jaoks lahendada Eestis 2021. aastast juba kolm iduettevõtet. Bringpack, Ringkarp ja Ringo on veidi erineva lähenemisega asunud vähendama meie kodudes ja töökohtades kuhjuvate karpide probleemi. Kas sa oled sellest juba kuulnud? Võimalik, et mitte, sest kuigi ringlevad toidukarbid on täna vaikselt levinud ka suurtest linnadest välja (Ringkarp on juba saadaval üheksas maakonnas) on ta endiselt veel nišitoode ja üldse on mingi uue harjumuse kujundamine hirmus raske. Aga mitte võimatu, kui leida konkreetsed sekkumiskohad ning neid täpselt sihtida.

Kohustuslikkuseta ei saa

Suurte süsteemsete muudatuste elluviimise alus on regulatsioon. Euroopa Liit võttis vastu ühekordse plasti direktiivi, et liikuda korduskasutustoodete ja -süsteemide poole, kuid direktiiv on piiratud ning pole veel täielikult jõustunud. Samuti ei ole mõistlik hakata asju keelustama enne, kui meil on neile alternatiive pakkuda. Just praegu olemegi Eestis põnevas alternatiivide käivitamise faasis ning siin on veel paljudel tegutsejatel ruumi ja võimalust pakendiprügi tekke vähendamisse panustada.

Ringo pakkus välja, et Eesti riiklikes toitlustushangetes võiks olla kohustus pakkuda tavalise pakendi kõrval ka ringlevat karpi, et kiirendada ”nišitoote” jõudmist märksa laiema hulga kasutajateni. Samuti on ringlevate pakendite turul olnud puudus konkreetset tüüpi pakenditest nagu pitsakarp. Seda probleemi saaks lahendada riiklikult rahastatud konkurss, mille eesmärk oleks disainida ja valmistada tootmiseks sobilik pakendivorm.

Praeguste lahenduste valguses toetaks kasutuse laiendamist eelkõige ühekorrapakendi oluline piiramine. Oluline regulatsioon, mis Eestis juba piiratult plaanis, on tasuta pakendite pakkumise keelustamine. Mõned söögikohad küsivad juba praegu ühekordse pakendi eest tasu, aga paljudes kohtades on see endiselt tasuta. Kui ka ühekordsel pakendil oleks alati hind, tunduks ringleva pakendi eest pandi maksmine oluliselt parem tehing – panti on võimalik pärast ka tagasi saada!

Ettevõtted kui karbitoiduliste ühendajad

Kasutajate vaatest peaks ringlussüsteemid saama sama nähtavaks ja kättesaadavaks, kui praegu on ühekordse pakendi kasutamine. Kolm pioneeri testivad praegu nii toidukohtade, tarbijate kui organisatsioonide valmisolekut oma harjumusi muuta. Paljud edumeelsed toitlustusettevõtted üle Eesti on juba ringlevad pakendid kasutusele võtnud, aga neid on veel piiratud ulatuses ning tarbija peab oskama seda erilist karpi tihti ise küsida.

Toidukohad kui vahendajad peavad ringkarplusega liitudes tegema kindlasti muudatusi nii oma köögis kui arvutisüsteemides. Uue võimaluse pakkumist tuli ka veel hiljuti harjutada tingimustes, kus esmalt küsiti Covid-tõendit, siis tehti pingutus müüa oma tooteid ning alles siis vaadati ostjale entusiastlikult silma, kas sealt rohelist tulukest vastu vaatab. Sellises olukorras saaks teenindaja entusiasmi üleval hoida vaid sama entusiastlik tarbija, kes ise oma lemmiktoidukohal palub keskkonnasõbralikuma lahendusega liituda.

Tarbijate teadlikkuse tõusu saaksid selles faasis toetada ka tööandjad, kutsudes tagastusautomaadid ja-kastid oma “karbitoiduliste” kogunemiskohtadesse suurtes kontorihoonetes, kaubanduskeskustes ja linna(osa)südametes. Samuti on kestlikkuse põhimõtteid toetavatel ettevõtetel võimalik oma ulatuslikke sise-ja väliskanaleid rakendada, tõstes teadlikkust uute lahenduste olemasolust ning kinkida (bränditud) ringkarpe oma töötajatele, et nad esimesest kõrgest mugavusastmest üles aidata.

Oma roll on siin ka toitlustust vahendavatel ettevõtetel. Toiduäpid nagu Wolt ja Bolt on juba teinud mitmeid samme ringlevate karpide äppidesse integreerimisel, aga sedagi võimalust saab veel nähtavamaks teha, et aidata kaasa tarbijate teadlikkuse tõstmisele.

Seejuures on kõigil osalistel ringsüsteemi rakendamisel oluline väärtust loov roll – elluviimisest saadud teadmiste-kogemuste pealt on uue lahenduse hilisem kohustuslikuks muutmine kindlasti tulemuslikum. Kohustuslik asi ei pea olema ebamugav, vastupidi, see võiks ideaalis ollagi disainitud kasutaja järgi nii, et üleminek oleks sujuvamast sujuv.

Igaüks saab midagi teha – kas julgeda teravdada regulatsioone, liituda uue süsteemiga või muuta ühte oma harjumust keskkonnasõbralikumaks. Kellelgi võis kõigi nende sekkumispunktide avamisest tulla hoopis uus (äri)idee mõnda teise valdkonda sekkumiseks. Aga tarbimisühiskonna suurim trump on iga “karbitoidulise” enda käes - järgmine kord, kui toitu kaasa tellid, küsi ringlevaid karpe!

MIS ON PILDIL VALESTI?

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Heateo Sihtasutuse ja Eesti Päevalehe ühine artiklisari otsib ideid, kuidas lahendada praeguse Eesti praktilisi sotsiaalseid kitsaskohti. Oma idee saab saata ühiskondlike algatuste inkubaatorisse NULA (nula.ee).

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid