JUHTKIRI | 9. mai peab tulema vaikne

42 päeva pärast on 9. mai, paljudele Eesti venekeelsetele elanikele tähtis päev.

Ühest küljest on see justkui sõjaohvrite mälestamise püha, aga Venemaa juht Vladimir Putin on selle seadnud ka sõjaõhutamise teenistusse. Seega peab Eesti riik, mis viimastel aastatel on olnud 9. mai tähistajate vastu vägagi salliv ja mõistev, seadma tähistamisele aegsasti selged ja konkreetsed piirid.

Võib mõista, kui vene inimesed tahavad lihtsalt mälestada oma lähedasi, kes teises maailmasõjas elu jätsid. Ent ei saa mõista ega sallida, kui välja tuuakse Georgi lindid, Z- ja muud Ukrainas peetava vallutussõja õigustamisele viitavad tähised. Kindlasti pole näiteks sünnis korraldada nn surematu polgu marsse, sest selle 2012. aastal Siberis sündinud tava on nüüdseks kaaperdanud Kremli propagandistid. Lähedaste mälestamisega on sellel jäänud vähe ühist. Ka muud organiseeritud kogunemised ja miitingud pole kohased, kuni Venemaa Ukrainas sõdib ja 9. mai on Putini ideoloogia teenistuses.

Eesti riigil tuleb venekeelses meedias, samuti venekeelsetes koolides ja töökohtadel teha aegsasti selgitustööd, miks Georgi lint ja Z-sümbol on nüüd natsisümbolitega võrdses staatuses. Sääraste sümbolitega pole lihtne võidelda, sest leidub ju ikka „nupumehi”, kes püüavad nendega oma isepäisust või protestivaimu näidata. Aga senisest palju rohkem on nende kasutamist võimalik piirata kindlasti. Saagu Georgi lindist samasugune tabu, nagu on haakrist.

9. mai tähistamise range piiramine on tänavu kõigiti õigustatud. See on kodurahu ja Eesti riigi enesekehtestamise küsimus.

Putini sõjasümbolite taunimist on politseil pärast Venemaa vallutussõja algust vastalistele lihtsam põhjendada kui eales varem. Loodetavasti hakkab „vene maailma” meelsete inimeste korralekutsumist õige pea toetama ka justiitsministeeriumis ette valmistatav eelnõu, mis reguleerib vaenulike sümbolite avalikult kasutamist.

2020. aasta näitas, et 9. maid saab küll vaikselt ja tagasihoidlikult tähistada – pronkssõduri juures käis siis hinnanguliselt umbes kaheksa korda vähem inimesi kui 2019. aastal. 2020. aastal oli õhk paks viirushirmust, aga tänavu ähvardab olla paks poliitilistest pingetest ja provokatsioonidest. 9. mai tähistamise range reguleerimine on tänavu kõigiti õigustatud. See on kodurahu ja Eesti riigi enesekehtestamise küsimus.