JUHTKIRI | Liitlased, ärge väsige Ukrainat toetamast
Biden andis Putinile täiesti õige moraalse hinnangu. Ainus „mahasõidutee”, mida sobib läänel Putinile pakkuda, peaks viima Haagi rahvusvahelisse kohtusse.
Prantsuse president Emmanuel Macron võib Putiniga vestlemist jätkata, kui tahab, kuid peaks loobuma illusioonist, et Putinist ja Putiniga üksnes diplomaatiliselt rääkides on võimalik saavutada Vene vägede täiemahuline Ukrainast välja viimine ja püsiv rahu.
NATO riigid peavad hoogustama Ukrainale relvaabi saatmist – mida suuremat edu saavutab Ukraina rindel, sest suurem on šanss, et lõpuks soostub Venemaa läbirääkimisi pidama tingimustel, mis on Ukrainale vähegi vastuvõetavad.
Ümber tuleb veenda Ungari, kes ei luba oma territooriumi kaudu Ukrainasse relvi saata. Kuna sõda ei pruugi lähiajal veel lõppeda, võiks olla nende teede valik, mille kaudu Ukrainale relvaabi saata, praegusest suurem. Helir-Valdor Seeder ja teised hiljutised Viktor Orbáni kiitjad, selle asemel et tegeleda sisepoliitiliste või parteisiseste intriigide üleskiskumisega, paluge oma sõbral see alatu ja argpükslik poliitika lõpetada.
Mida suuremat edu saavutab Ukraina rindel, sest suurem on šanss, et Venemaa soostub päriselt läbirääkimisi pidama.
Aeg oleks üle saada ka seisakust ehk Saksamaa, Austria ja Ungari vastuseisust lõpetada Venemaalt gaasi ostmine. Saksa liidukantsler Olaf Scholz peaks mõneks ajaks kõrvale lükkama mure selle pärast, kas Saksamaa majanduskasv tuleb tänavu paar protsenti suurem või väiksem, ja peatama Putini sõja rahastamise gaasiostu lõpetamise kaudu.
Eesti peaminister Kaja Kallas tegi möödunud nädalal Euroopa ülemkogul gaasi- ja naftaembargo saavutamiseks asjaliku kompromissettepaneku: Venemaale gaasi eest makstavat raha ei peaks suunama mitte otse Venemaa käsutusse, vaid hoiukontole, mida saaks kasutada Ukrainale põhjustatud sõjakahjude korvamiseks. Kahju, et Kallase ettepanekut ei otsustatud kasutada isegi mitte Putini survestamiseks – samamoodi nagu Putin ähvardas hakata müüma Euroopale gaasi üksnes rublade eest.