Järgneb lühendatud kokkuvõte Natalja üleelatust.

Mürsutuli naistepäevaks

Meie maja hakati tulistama 8. märtsil. See tehti nii põhjalikult maatasa, et see isegi rahustas meid natuke – polnud enam midagi pommitada peale meie keldri. Aga mingil põhjusel pommitati meid 10. märtsil siiski uuesti, ilmselt selleks, et rusud meile peale kukuksid.

15. märtsiks olid Vene väed enamiku meie külast okupeerinud. Nad käisid maja maja haaval läbi, jõudsid meie varjendi juurde ja teatasid, et kõik peavad lahkuma, naised ja lapsed evakueeritakse. Küsisime, kas võime jääda, ja nemad ütlesid käskival toonil: „Ei või.” Kuhugi mujale peale varjendi polnud meil minna. Paljudel suurtel peredel õnnestus külast lahkuda, aga meil polnud selleks vahendeid.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid