JUHTKIRI | Mõtle läbi, kuidas Ukrainat aitad

Ukraina abistamise projekte ja algatusi on nüüdseks tekkinud sadu – suuri ja väikseid, teatud-tuntud institutsioonide omi ja täiesti uusi, Eesti päritolu ja rahvusvahelisi. See on hea, sest Ukraina vajab abi nii nüüd ja kohe kui ka veel paljude kuude ja kardetavasti aastate jooksul.

Eilses Eesti Päevalehes kirjutasime rahvusvahelise Punase Risti tegevusetuse ja saamatuse tõttu Ukrainas tekkinud umbsõlmest. Sõja puhkedes usuti, et just suured abiorganisatsioonid suudavad kiiremini Ukraina vajadustele reageerida. Ukraina Punane Rist palus eri riikide annetused kanda Šveitsi, et abi kontsentreerida. Sinna läks ka kaks miljonit eurot eestlaste abiraha. Kuid Ukrainasse on Šveitsist kuuga jõudnud pisku ja nüüd palutakse raha otse Ukrainasse saata. Seal aga on kohalikul Punasel Ristil jõudlusega probleeme, mistõttu seisab veel 2,75 miljonit eurot eestlaste annetusi ja ootab. Raha jõuab ikka Ukrainasse, aga viivitusest on kahju.

Loo moraal on lihtne: isegi enne teatud-tuntud organisatsioonidele annetamist tasub veidi uurida, kunas ja kuidas nad annetusi kasutavad. Kuna aitamiseks ja annetamiseks on palju valikuvõimalusi, saate valida need, mis on teie arvates kõige efektiivsemad ja õigemad.

Sõjakoledustega võitlemise eesrindel on muidugi Ukraina ise. Ukraina keskpanga kaudu saab annetada otse sealsele sotsiaalministeeriumile või armeele – annetades ei saa te ise valida, kelle või mille tarvis konkreetselt teie eurosid kasutatakse, kuid see-eest on need läinud otse ja kohapeal tegutsevatele asutustele.

Aitamiseks ja annetamiseks on palju valikuvõimalusi. Saate valida need, mis on teie arvates kõige tõhusamad ja õigemad.

Kui eelistate ise konkreetset abisaajat valida, on võimalik näiteks osta pommitatavate Ukraina linnade loomaaedade pileteid, et neil mingigi tulu oleks, üürida Ukraina Airbnb majutusi sissetulekuta jäänud inimeste toetamiseks, toetada Ukrainasse abi viivaid konkreetseid inimesi raha ja vajalike asjadega jne. See eeldab põhjalikumat taustatööd, et abi ikka õigesse kohta läheks. Selline abi pole ka maksuvaba, nagu on näiteks Eesti Punasele Ristile ja teistele kampaania „Aita Ukrainat” alla koondatud Eestis tegutsevatele organisatsioonidele annetamine.

Ja kolmandaks: saab ka ise käed külge panna, minnes sõjapõgenikke aitavaks vabatahtlikuks või pakkudes neile elukohta.

Ukraina ja ukrainlased vajavad praegu ja lähemas tulevikus väga mitmesugust abi. Selle abi kasutamisel tuleb paratamatult ette ka tõrkeid – sellele tuleb reageerida vigade parandamise, mitte aitamisest loobumisega.