Kes kasutavad tänavat? Laps tõukerattal, bussijuht, rulaatoriga pensionär, vankrit lükkav lapsevanem, autojuht, koeraga jalutaja, vaba aega veetvad noored, kohviku terrassi kohendav ettekandja, tööle jalutaja, rattur. Tänav on koht, kus me kõik kokku saame, suhtleme, vaatleme ja oleme osa ühiskonnast.

Paljud meist ei ole tänasel hetkel rahul sellega, kuidas Tallinn erinevaid tänava kasutajaid positsioneerib ning linnaruumi nende jaoks kujundab. Olgu selleks siis talvine lumekoristus/koristamatus, kevadine tolmutamine, kitsad kõnniteed, arusaamatu postide paigutus, vähene või hooldamata haljastus ning autode maksimaalseks läbilaskvuseks kohandatud fooritsüklid, mis panevad jalakäija pikalt ootama.

Kõrvaltvaatajana tundub tihti, et jalakäia on teisejärguline, rattaga sõitmist ei soosita ning Tallinn autostub kiiresti. Tallinna linn on hakanud tasapisi tegutsema ja olgugi, et alati ei tule see hästi välja, siis teatavaid edusamme on näha. Samas pikk tee on veel minna ning ikka tekib igapäevaselt olukordi, mis panevad pead vangutama. Kaasaegsetes linnades lähtutakse linnaruumi planeerimisel põhimõttest, et tänaval peavad ennast hästi ja turvaliselt tundma nii 8- kui 80-aastane. Tallinnas ringi liikudes saab üsna kiirelt selgeks, et siinne tänavaruum seda lähenemist veel ei toeta.

Tallinn kui Roheline Pealinn 2022 peab hakkama nende valukohtadega tegelema. Seniks kui ta seda ei tee, saame me ise panustada parema linna ruumi nimel.

1. Kuidas Elav Tänav linnaruumi arengule kaasa aitab?

Elav Tänav sai loodud tänavaruumi planeerimise tasakaalustamiseks, et esindatud oleksid enamate linnaelanike huvid. Püüame laiendada arusaama sellest, milleks tänavaid kasutatakse ja mida tänaval teha saab. Oleme ligi aasta töötanud selle nimel, et ühelt poolt mõista, kuidas tekib täna Tallinnas linnaruum ning teisalt aidata enamatel linlastel tajuda, et tänane Tallinn ei ole paratamatus, vaid valikute küsimus.

Oleme kätte võtnud ja hakanud Tallinna tänavatel katsetama POGSE meetodiga. POGSE on Hollandist pärit turvaliste teede ja tänavate loomise meetod, mis on sisuliselt linnaruumile kohandatud disainmõtlemise raamistik. Koidu ja Niine tänaval püüdsime jõuda võimalikult paljude tänava kasutajateni ning küsisime neilt eeskätt nende tänava kasutamise kogemuse ning tajutavate probleemide kohta. Kuuldes nii elanike, kullerite, koeraomanike, lapsevanemate kui sõidukijuhtide kogemusi tekib tervikpilt tänava probleemidest, võimalik on tuvastada nende juurpõhjuseid, panna neile mõõdikud ja pakkuda võimalikke lahendusi, mis tõesti toetavad kvaliteetset ning mitmekesist tänavaruumi.

Plaanis on hakata Tallinnas läbi viima linnafestivale ja seda aastaringselt. Linnafestivalidel tutvustame teiste linnade ideid, õpetame kuidas ise linna rohelust juurde tuua ning kasvatame teadlikkust turvalisest ja sõbralikust linnaruumist.

2. Kuidas saame me ise oma linnaruumi toredamaks muuta?

Linnaruum on mitmetahuline ja kompleksne, ühe tänava lõpplahenduse juures mängivad rolli kohalike elanike, tänava erineval otstarbel kasutajate ja maaomanike vajadused, aga ka maa-alused kommunikatsioonid, sadevee ärajuhtimise lahendused, tuuletõkked ja palju muud.

Kuidas orienteeruda nii mitmekesiste vajaduste seas ja sealt välja tulla hea ja toimiva lahendusega ning mis on mõned asjad, mida igaüks meist teha saab, et linnaruumi paremaks teha?

• Inimene tajub enda ümber ruumi meeltega. Aita muuta oma kodukant inimeste jaoks mõnusamaks ja tõsta kodumaja ukse ette potitaim ja pink.
• Istu ise vahel pingil ja loe raamatut või saa seal kokku mõne sõbraga. Tereta mööduvaid inimesi. Radikaalne mõte, me teame!
• Loo oma tänavale/hoovile värvi ja elu, näiteks kogukonna aedade ja tänavaraamatukogudega.
• Sõida rattaga tööle, jaluta poodi või mine sõbrale külla bussi või trammiga.
• Liigu ja suhtle, märka pisidetaile mis sind linnaruumis rõõmustavad. Räägi nendest oma perele ja sõpradele, inspireeri teisi.
• Ole aktiivne. Võta sõna ja saada linnale tagasisidet.
• Juhi ametnike ja kogukonnajuhtide tähelepanu ootuste ja lahendusteni, kui sulle tundub, et nad ei ole hästi probleemi olemust mõistnud.
• Revolutsioon üldkoosoleku formaadis.
• Grupeeru. Juhi rahumeelselt tähelepanu murekohtadele ning loo ise lahendusi.

Tänaval on palju funktsioone, see on olemise, kohtumise, liikumise, kaubanduse ja rohekoridori ruum. Tänava kasutamisest peaksid rõõmu tundma kõik, sõltumata vanusest ning liikumisviisidest. Suured muutused ei teki üleöö, aga palju väikeseid muutusi hakkavad pikemas perspektiivis suurt üldpilti muutma ja mõjutama. Me kõik saame ise sinna panustada ja luua endale sõbralik linnaruum, mis arvestab kõigiga.
#koosmuudamemaailma

Mis on pildil valesti?

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, Heateo Sihtasutuse ja Eesti Päevalehe ühine artiklisari otsib ideid, kuidas lahendada praeguse Eesti praktilisi sotsiaalseid kitsaskohti.
Oma idee saatke ühiskondlike algatuste inkubaatorisse NULA (nula.ee).

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid