Märten Metsaviir: ma ei hakka ustele koputama. Kui näitleja on hea, saab ta ka pakkumisi

„Pärast casting’u-kutset suundusin kohe raamatukokku, et end kurssi viia, millega Melchior üldse tegeleb,” meenutab peagi esilinastuva mängufilmi „Apteeker Melchior” nimitegelast kehastav Märten Metsaviir.

false

Kohtume Märten Metsaviiruga (28) talle koduses keskkonnas, lühikese ajaga armsaks saanud Eesti Draamateatris. Kõigest paar aastat tagasi lavakunstikoolis veel viimaseid koolipinke (loe: lavalaudu) nühkides ei osanud noor näitleja aimata, et tal avaneb võimalus mängida peaosa ühes viimase aja oodatumas kodumaises mängufilmis „Apteeker Melchior”. Filmivõtetest taastununa on ta lavaeluga taas kohanenud ja läheb esilinastusele vastu suure ootusärevusega.

Enne „Melchiori” triloogia filmidega kuulsaks saamist teed esimese suure rolli lavastuses „Solist”. Kuidas tunned, ihkad sa kuulsust?Võib-olla ihkan kuulsust, mis käib kaasas filmipakkumistega. Kui näitleja on hea, saab ta ka pakkumisi. Ma ei ihka sellist kuulsust, et ma lähen tänavale ja inimesed tunnevad mind ära.
Millise inimesena sa end laiemale avalikkusele tutvustaksid? Kes on Märten Metsaviir?Olen küllaltki rahulik ning pean end üsna tagasihoidlikuks ja koduseks inimeseks. Mulle meeldib füüsiline tegevus. Füüsiline liikumine ja keha kui mehhanism huvitavad mind väga. Olen endamisi mõelnud, et kui minust ei oleks saanud näitlejat, tegutseksin üsna suure tõenäosusega kusagil spordivaldkonnas, näiteks kergejõustiku või kardispordiga. Kardispordiga olen tegelenud väga-väga pikalt, pea pool oma elu. See on teatri kõrval hobina püsima jäänud.