Muidugi pole ka varusüda täiesti töökindel, seltsimees Putini nime mainimine lööb ka selle, Tšeljabinski traktoritehases valmistatud aparaadi mõnikord rivist välja. Säärasteks puhkudeks on Šoigul veel kolmas süda, mis on peidetud vasakusse kintsu ja on üles keeratav.

Kaitseminister Šoigu väljub tillukesest kuudist, kus teda juba mitu aastat hoitakse, et ta ei puutuks kokku teiste inimestega, kes võivad anda talle edasi ohtlikke pisikuid, mida tema omakorda võib anda edasi seltsimees Putinile. Kuudis elada pole muidugi teab mis mugav, kuid on ohvreid, mida tuleb kodumaale tuua. Tänutäheks on tal õnn näha aeg-ajalt seltsimees Putinit ja temalt korraldusi saada.

Putinile mõeldes jääbki Šoigu tõeline süda seisma ja Tšeljabinski oma hakkab tiksuma.

Šoigu alustab teekonda Putini kabineti poole. Ta on seda marsruuti varemgi läbinud ja teab, et rada pole kergete killast.

Hakatuseks tuleb tal läbida turvavärav, mis kontrollib, ega tal ole kaasas keelatud esemeid.

Seejärel tuleb tal läbida põlev rõngas, mis põletab tuhaks need keelatud esemed, mida värav ei suutnud tuvastada.

Viimaks tuleb tal kõndida läbi happevihma kose alt, mis sulatab ebamääraseks lögaks need keelatud esemed, mida ei tuvastanud värav ega põletanud tuhaks tuli.

Šoigu lülitab sisse varusüdame, mis on talle just sellisteks puhkudeks sisse monteeritud, sest tema isiklik süda kipub sedasorti käske kuuldes seisma jääma.

Sellega on esimene, kõige lihtsam etapp läbi. Algavad tõsisemad katsumused.

Šoigu võtab riidest lahti, täiesti alasti. Ta siseneb kabinetti, kus teda ootab küünarnukkideni ulatuvate kummikinnastega mees. See mees otsib hoolikalt läbi kõik Šoigu kehaavaused, et seal ei peituks midagi säärast, mis võib kujutada ohtu seltsimees Putinile.

Seejärel läheb Šoigu teise kabinetti. Seal ootab teda täpselt samasugune mees täpselt sama pikkade kummikinnastega. Alati võib ju juhtuda, et see esimene läbiotsija on NATO agent, müüdav lurjus, kes jätab meelega avastamata Šoigu kehaõõnsustesse peidetud ohtlikud esemed. Seepärast kordab teine mees täpselt sama protseduuri, otsides ehk õige pisut sügavamaltki.

Lõpetuseks siseneb Šoigu kolmandasse tuppa, kus teda ootab Tula samovaritehases valmistatud robot. NATO on kurikaval organisatsioon ja vabalt võib juhtuda, et mõlemad läbiotsijad on NATO ära ostetud kodumaareeturid, kes pigistasid meelega silmad kinni ega eemaldanud Šoigu kehaõõnsustest ohtlikke esemeid. Robot ei hakka Šoigut läbi kobama, vaid teeb talle lihtsalt viis korda järjest keeva veega klistiiri.

Nüüd, kus turvanõuded on täidetud ja Šoigu ilmselgelt ei kujuta endast seltsimees Putinile ohtu, astub ta lifti ning sõidab sügavale maa alla. Siis kõnnib ta mööda hiigelpikka koridori ja jõuabki viimaks seltsimees Putini kabineti ukseni.

Siis lõpetab töötamise ka tagavarasüda. Šoigu keerab õhku ahmides üles kintsu sisse peidetud kolmanda südame ja siseneb kabinetti.

Tohutu laua teises otsas ei istu kedagi. Laua Šoigu-poolsesse otsa on aga jäetud ümbrik. Šoigu avab selle ja loeb:

„Aprill! Tule homme uuesti!”

Šoigu vaarub jalgel ning mõtleb vaimustuse ja uhkusega, kui teravmeelne president tal on.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid