KULTUURIBIIT | Kunstniku ja disaineri Urmas Lüüsi playlist
Sel korral jagab Kultuuribiidis muusikasoovitusi kunstnik ja disainer Urmas Lüüs, kel jõuab 12. aprillil Sõltumatu tantsu laval publiku ette lavastuslik installatsioon "Ülerahvastatud üksindus".
Oma loomingus seob Urmas Lüüs meediumiüleseks tervikuks video, keha, performance’i, kontseptuaalselt laetud tarbeobjektid, foto, skulptuuri, sõna ja heli. Lüüs mõtiskleb, kuidas avaldub inimese kohalolu temast maha jäänud esemetes ja kuidas materiaalne kultuur meid vormib.
12. aprillil avatakse Tallinnas Sõltumatu Tantsu Laval tema lavastuslik installatsioon “Ülerahvastatud üksindus”. 30-minutilised külastusseansid toimuvad Sõltumatu Tantsu Laval 12.–14. ja 18.–20. aprillil vahemikus kell 17:00–22:00. Ruumis saab korraga viibida ainult kuni viis külastajat.
Oma muusikavaliku kohta ütleb Urmas Lüüs nii:
OUMEEN – "ANNOYED"
Trash Can Dance annab kassettidel välja kõiksugu friigimussi. Kuna Gert suudab rohkem kassette lindistada kui mina järge pidada, siis paneb ta mulle paar korda aastas kokku kilekotitäie helisurpriisi. Viimases üllatuspakis oli taas üks uus Oumeeni album. Tervitused Gerdile!
RINGHOLD – "MISSISSIPPI BOWEAVIL BLUES"
Nägin Rinholdi duot esimest korda esinedes oma bändiga Postinstrumentum 2011. aastal Kultuurikatlas Servataguse Muusika Festivalil. Stiilipuhtad vanakooli delta-kidrakäigud ja otsinguline vokaal moodustavad üpris plahvatusohtliku segu. Jaksu edasi kütmaks Eleonorale ja Kallele!
FUCKED UP – "QUEEN OF HEARTS"
Tiinekana istusime sõber Madisega pikki öid arvuti taga ja näitasime üksteisele nädala jooksul avastatud muusikat. Nüüd pole meil olnud mahti aastaid kokkugi saada. Mäletan kui Madis esimest korda bändi Fucked Up mulle näitas ja ütles: "ou djuud, kuula seda, täiega kõva, muss ise on nagu suht chill, aga voks paneb hullu". Tervitused Madisele.
SHORTPARIS – "TUTU"
Viimase kuu jooksul olen pea igapäevaselt suhelnud Siberis elava sõbraga. Patsifistlike maailmavaadete tõttu on teda tänavatel sõimatud kõigeks, milleks rikkalik vene sõnavara sõimata võimaldab. Parasjagu valmistab ta ette sõjavastast plakatiaktsiooni ning kirjutas, et kui ta sõnumitele ei vasta, on miilits ta arvatavasti arreteerinud. Tervitused Nikole.
LAIBACH – "SO LONG, FAREWELL"
Istusime ükskord ateljees, võtsime napsu ja vaatasime sõber Ottoga ära pea kõik Laibachi videod, mida netist leida võib. Laibachi võlu on ettearvamatus ja vastuolulisus. Nagu kass, kes limpsib kareda keelega omaniku rinda, et ta verd mekkida. Nagu poliitvangla valvur, kes reastab süütud inimesed ritta, vehib nende ees laetud vinnastatud revolvriga ja aegajalt tulistab vangide peale röökides iseendale mõne kuuli kätte või jalga, kuni kähisevate sajatuste saatel verest tühjaks jookseb. Nõutult pealt vaatavatel vangidel ei jää muud üle kui oma asjad võtta ja tagasi koju minna. Tervitused Ottole.
LOS GAITEROS DE SAN JACINTO – "FUEGO DE CUMBIA"
Kunagi Rootsis õppides rääkis mu kolumbialasest ühikanaaber, et nende kandis põhjas on normaalne eeslitega vahekorras olla. Näitas sellest isegi Vice’i tehtud dokumentaali Youtube’ist. Lisaks õpetas mind kuulama head cumbiat, nendekandi iseloomulikku muusikat. Cumbiat kuulan siiani, eeslit pole proovinud. Tervitused Juan’ile.
BOB LOG III – "LOOK AT THAT"
Mul on üks Texases elav kauboist sõber. Kunagi lasi ta mulle artisti Bob Log III ja ütles, et see on kõige bängerim kantri maailmas. Kuidas ma saakski vastu vaielda mehele, kes isegi duši all juukseid pestes kaabut peast ei võta. Tervitused Alex’ile.
ANA TIJOUX – "1977"
Sõitsime melomaanist sõbraga Tšiilis Santiagost Valparaiso poole, kui ta lükkas autos Ana Tijoux’ plaadi peale ja ütles, et kui sa seda artisti ei tea, siis sa oled loll. Igaks juhuks olge teiegi siis informeeritud. Tervitused Nanole.
LUANKO MINUTO SOLER – "LAWEN"
Maputšed on Tšiili alade ajaloolised asukad, kes pärast võõrvallutusi ja etnilist kihistamist reservaatidesse ja getodesse on suunatud. Rahvuslik uhkus on aga sajandeid hõõgveil püsinud ja nüüd räpivad noored maputšed oma esivanemate maputše keeles. Pealekauba on muhu mänd ka neile püha sümbol, mis igal pool seintele joonistatud ja lippudega akendelt välja riputatud. Lisaks taipasin esimest korda, mis tunne on olla ainus teisest nahavärvist inimene (valge gringo), kes pole kõigi silmis võrdselt teretulnud.
SOCIASYLUM – "CROSSROADS"
Kunagi mu korterikaaslane Heindrig ühines bändiga Sociasylum. Nüüd tuli välja, et mu uue lavastusprojekti tehnik Henri Mäll Sõltumatu Tantsu Laval on sama bändi trummar. Mingi teema mul selle bändiga on. Tervisi neile mõlemale.
