Reservsõjaväelane kahtlustab, et Eesti riigikaitset dirigeerib Venemaa sõjaväeluure

Keskmaa õhutõrje soetamiseks on Eestil valikus üle kahe tootja, ostma minnakse võimet, mitte konkreetset tootesüsteemi.

Riigikaitse ja ostetav relvastus ei küta kirgi ainult poliitikute, kaitseväe juhtkonna ning kaitseväelaste seas, vaid kired möllavad ka sõjandust või riigikaitset puudutavates sotsiaalmeedia gruppides, kus end tagasi ei hoita. Paljude teiste hulgas jagab oma seisukohti ka kaitseväe endine logistikaülem, reservkolonelleitnant ja praegune relvafirma lobist Raivo Tamm, kes väga pühendunult kaitseb keskmaa õhutõrjesüsteemide ostmise vajadust. Ta väidab, et see pole sugugi nii kallis, esimesed tarned võiksid alata 1,5 aasta pärast ning meeskonna väljaõpe süsteemi esmaseks kasutamiseks kestab kaks nädalat, sellele lisandub harjutamine. Muu jutu sees mainib Tamm, justkui oleks Eestis kasutatud kaitseväe juhtkonna mõjutamiseks GRU ehk Venemaa sõjaväeluure raha.

„Relvaettevõtjate lobby esindaja Tamme süüdistus, et kaitseväe juhtkond on seotud GRU-ga, on üsna räige, selle eesmärk on küüniliselt äriline, kui sellega ei kaasne tõendust, fakte vms,” kommenteerib kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem seda Eesti Päevalehele.