Oma muusikavaliku kohta ütleb Kalle Pilli nii:
Pat Metheny -The Truth Will Always Be
Pat Metheny on olnud minu suur lemmik ja eeskuju alates gümnaasiumi ajast ning lugusid, mida välja tuua, oleks mitme playlisti jagu. Aga just selle loo tõttu ma avastasin Pat Metheny. Mäletan, kuidas minu kitarriõpetaja Marek Talts seda mulle tunnis lasi ja olin kohe müüdud. Igakord seda lugu kuulates tekib eufooria: esiteks siis, kui kõlab soolotrummi esimene löök ning teiseks siis, kui algab täiesti eepiline kitarrisoolo ja selle pick-up.

Jacob Collier - In The Real Early Morning
Kuigi lugu räägib varajasest hommikust, meeldib seda lugu mulle just väga hilistel õhtutundidel kuulata, tavaliselt pärast kuskilt esinemiselt tagasi sõites. Ehtne näide sellest, kuidas paus kannab ja on sama palju muusika, kui noodid.

Matthew Stevens - Woodwork
Matthew Stevensi avastasin Otsakooli viimasel kursusel, kui otsisin omale lugusid, mida eksamil mängida. Imelise saundiga kitarrist, kellel on minu silmis väga eriline helikeel ja fraasid. Selle loo juures meeldib mulle väga selle laulev meloodia ja harmoonia, mis tahab koguaeg ringiratast edasi minna ning lõppu sellele panna ei tahakski.

Bon Iver - Perth
Mõned aastad tagasi reisin väga palju ansambliga Kirke Karja Quartet. Liiga sageli olid lennud väga vara, aga isegi kui ma olin surmani väsinud, oli raske lennukis magada. Mingil hetkel ma avastasin, et see album teeb mind alati rahulikuks ja ma jään selle taustal isegi lennukis magama. Soovitan proovida!

Bob Reynolds - Holocene
Tegelikult lugu eelnevalt nimetatud Bon Iveri albumilt, millest on oma versiooni teinud Bob Reynolds. Paljudele tuttav saksofonist, sest ta mängib bändis nimega Snarky Puppy. Tema muusika on tihtipeale võrdlemisi lihtne kuulata ning gruuvib hästi, millest on inspireeritud ka üks minu enda lugu nimega „Bob“.

Marc Johnson - In A Quiet Place
Jällegi Marek Taltsi mõjutustel avastatud muusika. Terve album „Summer Running“ on mulle väga meeltmööda, sest mängivad kaks super kitarristi: Bill Frisell ja Pat Metheny. Album on mõnusa kantrihõnguga, eriti just Bill Friselli tõttu. Lugu ise on ilusa lihtsa meloodia ja harmooniaga ning jällegi meeldib kuulata öösel.

John Mayer - Last Train Home
Mõnusa 80ndate feel'iga lugu. John Mayer on ilmselt paljudel lemmikartist, keda kuulata pikkadel sõitudel ja mõnusatel suveõhtutel.

Ben Williams - Lost & Found
Tegelikult Lianne La Havase lugu, kelle versioon samuti on väga kena, aga Christian Scott mängib seda teemat sellise tooni ja fraseeringuga, et minu jaoks on sõnad liigsed. Nägin videot selle loo salvestamisest, kus Scott ise naeris, kui magusalt ta seda mängis, aga tundub, et mulle vist meeldibki veidi „cheesy“.

Brecker Brothers - Common Ground
Vist üks mu lemmiklugusid üldse. Otsakooli ajal oli umbes kuu aega periood, kui kuulasin seda lugu igal hommikul ja õhtul. Mike Sterni kirjutatud lugu, kes ka antud salvestisel mängib. Lihtsalt uskumatu, millise loo on Stern kirjutanud ja millised soolod Randy ja Michael Brecker mängivad. Kananahk tuleb iga kord peale, kui Michael soolot hakkab mängima.

Ariana Grande - My Hair
Sõbrad teavad, et tegelikult kuulan päris palju ka popmuusikat ning lisaks sellele olen suur Ariana Grande fänn. Kahjuks kontserdile ei ole veel jõudnud. Tema bänd on muidugi ka super hea ja „tight“ ja sellel konkreetsel lool on lisaks veel jube maitsekas trompetisoolo.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid