On näha ja tunda, et oravate konkurentidele ei anna asjade selline seis rahu. Rahvusvahelises poliitikas on Eesti poliitilised jõud suutnud üsna ühel meelel ja keelel Ukrainat toetada, aga sisepoliitikas saaks paremini.

Eriti piinlik oli EKRE aseesimehe Mart Helme möödunudnädalane kurikuulus purtsatus riigikogus, kuid sama vaimu kannab tegelikult kogu erakonna suhtumine Ukraina sõjapõgenikesse. Muidugi tekitab mitmekümne tuhande sõjapõgeniku tulek ka küsimusi, millise koha ja kui kauaks nad Eesti ühiskonnas omandavad, aga neid asju ei tohiks arutada solvates, väiklaselt ja olukorra erakorralisust arvestamata.

Kõik sõda puudutav on Eestile praegu nii eksistentsiaalse tähtsusega, et ses valdkonnas ei peaks reitingute nimel paati kõigutama.

Kui isegi Keskerakond, kelle valijatest osa on Putinit uskuvad venelased, on suutnud Ukraina küsimustes üldiselt viisakaks ja Ukraina-meelseks jääda, võiks seda suuta ka EKRE. Keskerakonda saab kritiseerida nende kohatise arguse pärast võtta Venemaad puudutavates küsimustes selge positsioon. Näiteks seda, et nad avalikult ei toeta Putini-meelsetele Vene artistidele Eestis esinemise keelu kehtestamist.

Püüd sõda ja Ukrainat puudutavate teemadega sisepoliitilisi punkte noppida ei ole õige. Sõjateema on Eestile nii eksistentsiaalse tähtsusega, et selles vallas ei peaks reitingute nimel paati kõigutama. Jah, Reformierakonna reiting on sõja ajal tõusnud, aga sellele reageerides ei tohiks konkurendid langeda Venemaa toetamiseni või Ukraina ja ukrainlaste halvustamiseni.

Viimased kuud on näidanud, et valijate meel võib kiiresti muutuda olenevalt sellest, mis on parasjagu Eestis ja maailmas tulipunktis. Järgmiste valimisteni on veel piisavalt palju aega, et erakondade reitingud jõuaksid täielikult muutuda, kui fookuses on parasjagu sõda, viirus, hinnad või hoopis midagi muud.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid