REPORTAAŽ NARVAST | Verisem kui mistahes tragöödia. Ukraina sõja lavastuse ränkraske koorem

Laupäeva õhtul jäi Narvas kardetud pinge tekkimata. Või tähendab, see tuli – aga tragöödiana. Laval ja publiku hinges.

„Kas saaksite palun raadio vaiksemaks panna?” küsin rusutult enda napis ja poolvigases vene keeles taksojuhilt, kui valge Kia tagaistmel istun. Juht teeb seda vaikides. See on meie vahel ainukene vestlus peale sõnade „tere” ja „aitäh”. Huvitav, kas ta tõesti tunnetas minu frustratsiooni ja meele raskust, mõtlen autost välja astudes. Märkamata ei saanud see ilmselt jääda...

Julia Augi lavastus – tegelikult oleks seda vist õigem nimetada performance’iks – oli etenduse esimestest hetkedest taotluslikult rusuv. Näitlejate brigaad Ivo Uukkivi, Rea Lest, Simeoni Sundja, Loviise Kapper ja Vaba Lava norrakast kuraator Harald T. Rosenstrøm lugesid ette kirjavahetusi Ukraina pommivarjendites viibivate Augi sõprade ja teatriinimestega, sekka ka kuuldud lugusid ja päevikute väljavõtteid. Kuidas elada sõjas igapäevaelu, mida mõtlevad Vene sõdurid, kuidas lapse leinast üle saada?