Selle asemel küsib Tallinn valitsuselt nimekirja artistidest, keda näha ei taheta. Keskerakondlasest välisminister Eva-Maria Liimets ütleb jällegi, et selline nimistu poleks kohane: võid ju ühe inimese tuleku keelata, aga teine pääseb ikka sisse.

Tallinna palve kriipsutab alla ka kolmanda vastuolu. Kirkorov ja teised Vene võimule legitiimsust andvad artistid pole meil kuidagi sanktsioonide all. Järelikult võib etenduse ühepoolse tühistamise korral oodata valusat leppetrahvi.

Neljandaks pole praegu kuidagi kohaliku omavalitsuse pädevuses kellegi kontserti ära keelata, isegi kui KOV seda väga tahaks. Linn saab tühistada ainult talle kuuluvates ruumides esinemise, kuid eraruumides toimuvatele kontsertidele kätt ette panna ei saa.

Riigi vastutus vabastaks KOV-d rahalise karistuse hirmust ega laseks enam peita poliitilist selgrootust.

Seda mõistetamatumad on Stenbockist majast tulevad sõnumid, et nemad mingeid ametlikke juhiseid andma ei hakka. Eesti suhtumist Venemaa algatatud sõtta ja Vene propagandasse määrab ikkagi valitsus. Kremlile lähedased muusikud on tahes tahtmata propagandakandjad. Just valitsus peabki andma suunised.

Omavalitsused vajavad vaimse agressiooni tõrjumiseks kinnitust, et ühiskond on nende seljataga. Aga veel rohkem läheb vaja õigusselgust.

Konkreetselt paneme ette kaks varianti. Esiteks, valitsus kinnitab nimekirja „halbadest halvimatest”, keda Eestisse ei lubata. Teiseks, omavalitsustele antakse seaduse jõuga õigus ka teisi sõjapropagandat toetavaid artiste enda äranägemise järgi mitte esinema lasta, ühtlasi vabastades nad sellega kaasnevatest rahalistest nõuetest.

Nii saaks ka selgeks, kes on päriselt mures üksnes oma eelarve pärast ja kes otsib tegelikult ettekäänet oma poliitiliste hoiakute kinnimätsimiseks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid