Mees, kellel on alati õigus

Kahe rektoraadi vahel Eesti poliitikas ajalugu teinud Jaak Aaviksoo eneseteostuse presidendina nurjas Tallinna tehnikaülikooli euroraha väärkasutamise skandaal.

Kui 26. aprillil 2007 algas Tallinna tänavatel mürgel ja märatsemine, mis viis ööpimeduse varjus pronkssõduri teisaldamiseni, ei teadnud keegi, millega see lõpeb: kas pealinna purukspeksmise ja Eesti riigi väärikuse jalge alla tallamise või riigi pööramisega. Viimase ohtu taibati ajaliselt distantsilt ilmselt paremini. Peale Klenski kadusid kõik teised tollaste sündmuste niiditõmbajad – Sirõk, Reva, Linter – Venemaale, hoolimata sellest, et Eesti kohus nad õigeks mõistis. Kohtuprotsessi käigus sai ilmsiks, missugusel määral orkestreeriti siin toimuvat Venemaalt.
Ukrainas vallandunud tapatalgud on andnud Eestile aluse öelda, et meil on Venemaa teemal alati õigus olnud. Sellega on praegu võimatu vaielda, kui tahes palju vigu pronksiöödega toimetulemisel ka ei tehtud. Sõda asetab tollase valitsuse otsuse automaatselt ajaloo õigele poolele.

Pronksiöödeaegne Andrus Ansipi valitsus koosnes peaaegu erandlikult dinosaurustest, kelle jalajäljed on Eesti poliitikat kujundanud mõõduandval viisil. Üleelusuurusena kõrgub üle teiste peade muidugi mõista Ansip ise. Jaak Aaviksoo on tollase kaitseministrina teenimatult Ansipi varju jäänud.