Läti venelastel on tänavu võidupüha avalik tähistamine keelatud

9. mail tohib Läti linnades korraldada avalikke üritusi ainult Ukraina sõja ohvrite mälestamiseks.

9. mai tähistamine on olnud Läti poliitikas hell küsimus iseseisvuse taastamisest saati. Kui Riiat valitses veel venemeelse Koosmeele linnapea Nils Ušakovs, aitas linnavalitsus koos Vene saatkonnaga korraldada suuri pidustusi. Nende peamine toimumiskoht oli Nõukogude „vabastajatele” pühendatud monument, kuhu igal aastal kogunes lillede, Georgi lintide ja punalippudega inimesi. Seal sai suurelt ekraanilt vaadata Punasel väljakul korraldatava Vene relvajõudude paraadi ülekannet. Pärastlõunal liikus üle Riia kesklinna silla veider rongkäik, kus kõrvuti lehvisid praeguse Venemaa, Nõukogude Liidu ja Vene impeeriumi lipud. Venekeelse vähemusele ja sellele orienteeritud parteidele oli tegu iga-aastase poliitikapeoga, mida tsentristlikud läti poliitikud ja isegi rahvuslased üritasid lihtsalt ignoreerida.

Kui Ušakovs kaks aastat tagasi kukutati ja prestiižne linnapeakoht läks Mārtiņš Staķise kätte, ei pööratud 9. mai küsimusele erilist tähelepanu. Leidus olulisemaid teemasid, alustades pandeemiast. Viiruse tõttu tähistati ka 9. maid viimasel kahel aastal väikestes rühmades ja piirduti monumendile lillede asetamisega. Ent 1. aprillist on kõik koroonapiirangud tühistatud. Mingil muul ajal olnuks põhiküsimus, kuidas uus tsentristlik linnapea suudab selle keerulise päeva tähistamises tasakaalu hoida. Nüüd aga on 9. mai tihedasti seotud Venemaa Ukraina-vastase rünnakuga.