Kristina Norman: nooremad inimesed ei tea midagi pronkssõdurist, rääkimata minu teosest, mis üritas olukorda lahata

„Küsimus, kas oleme Ida-Euroopas päriseurooplased, kuigi oleme Euroopa Liidus, kummitab meid siiamaani,” ütleb kunstnik Kristina Norman.

Paar aastat kummituslikult tühjad Veneetsia tänavad on jälle rahvast tulvil. Kohtume kunstnik Kristina Normaniga (42) San Marco piirkonnas, kus asuvad linna kuulsamad vaatamisväärsused, otsides vaiksemat kõrvaltänavat, et teha mõnes kohvikus Eesti paviljoni avamise eelõhtul kiire tagasivaade töö saamisloole.
Kristina Norman on üks kolmest selleaastasest Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni autorist. Bita Razaviga koostöös loodud näituseprojekti „Orhideliirium. Isu külluse järele” (kuraator Corina L. Apostol) lähtepunkt on Emilie Rosalie Saali troopiliste taimede pildid. Kuidas võib endine lihtrahva esindaja sattuda kolonisaatori rolli, mis on kunsti mõte sõja ajal ja miks vastutab ka Eesti kliimakatastroofi mõjude eest?