Aga Eesti esikoht pole peamine. Peamine on see, et meie avaldus inspireeriks ka teisi maailma riike julgemalt ja kiiremini Ukraina toetamiseks ning Venemaa vastu tegutsema. Samamoodi, nagu oleme olnud eeskujuks, andes Ukrainale kiiresti ja oma kaitsejõudude suurust arvestades ohtralt relvaabi – 27. märtsi seisuga olime abistamises ülekaalukalt esimene riik, kui vaadata suhet SKP-sse, ja isegi absoluutsumma poolest USA järel teine.

Kui julgeb ja suudab väike Eesti, siis miks ei peaks julgema ja suutma suurriigid, nagu Saksamaa ja Prantsusmaa?

Kui julgeb ja suudab väike Eesti, siis miks ei peaks julgema ja suutma suurriigid, nagu Saksamaa ja Prantsusmaa.

Saksamaa, kelle välisminister käis sel nädalal Riias, Tallinnas ja Vilniuses oma seisukohti selgitamas ning toetust kinnitamas, on oma Ukraina-leiguse ja Vene-lembuse eest viimasel ajal palju kriitikat saanud. Nii kodu- kui ka välismaal, sealhulgas meilt. Teda on kritiseeritud asja eest, sest kui Saksamaa hakkab Ukrainat täiel määral relvadega toetama ja loobub Vene gaasist, võib see kujuneda üheks sõja kulgu määravaks sündmuseks. Saksamaa pole ainus Ukrainat toetava ühisrinde pidur, aga EL-i kaalukaima riigina on ta teistele ka tähtis suunanäitaja (või ettekääne).

Samasugune oluline suunanäitaja on Prantsusmaa, kelle president Emmanuel Macron hiljuti arutles, et Venemaa tegevuse genotsiidiks nimetamine oleks asjatu sõnaline eskalatsioon. Aga loodame, et ta pühapäeval presidendivalimiste teises voorus siiski võidab (ja keskendub rahuvahendamise asemel Ukraina jõulisele toetamisele), sest ta vastaskandidaadi Marine Le Peni tunded Putini Venemaa vastu tekitavad veelgi suuremat kahtlust.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid