JUHTKIRI | Pikk rubla heitleb südametunnistusega

Venemaa rünnak Ukraina vastu rõhutab, kui palju oleneb julgeolekukriisis kodanikest.

Saksamaa võinuks ilmselt oma „5000 kiivri” poliitika juurde jäädagi, kui poliitikud poleks adunud valijate väga tugevat toetust teha pärast teist maailmasõda seni suurim kursimuudatus sõjasse suhtumises. Ning küllap võinuks ka Suurbritannia Ukraina põgenikud tavaloogika järgi „Rwandasse kupatada”, kui avalik arvamus poleks nõudnud hoopis teistsugust kohtlemist. Isegi esimese hooga Vladimir Putini „geniaalseid samme” ülistanud USA ekspresident Donald Trump räägib praegu genotsiidist.

Ent selles, milles riigi tegevus jääb kodanike arvates mannetuks, saab võtta ohjad enda kätte. Näiteks otsustas Rootsi sadamatööliste ametiühing, et Venemaa kaupadele kehtestatud sanktsioonid on naeruväärsed. Seetõttu ei lossi nemad enam Vene laevu. Sellistel põhjustel on Vene tankeritel üle maailma isegi suure allahindlusega raske oma laadungitest lahti saada.

Sellist spontaanset protestimist võimendab sotsiaalmeedia. Kunagi pole kaugema sõja õudused tavainimesele nii lähedale pääsenud kui nüüd ukrainlaste kannatused Vene armee käes.

Muidugi pole kõik ühesuunaline edulugu. Ärimaailmas ei tunne paljud juhid ja omanikud endiselt, et lääne tarbijate surve oleks Vene turu hülgamiseks piisav. Kuigi paljud suured ketid ja tehased teatasid sõja esimestel päevadel, et lõpetavad Venemaal oma tegevuse, panustavad teised Vene kliendile edasi. Eriti paistavad sellega halvasti silma Prantsusmaa suurkorporatsioonid.

Ka meie siin Eestis pole puhtad. Näiteks avaldab kaitseliidu vabatahtlikele tuginev portaal Propastop nimekirju Eestis tegutsevatest ettevõtetest ja asutustest, kes jätkavad ka pärast sõja puhkemist Vene propagandakanalites enda reklaamimist. Sealt leiab nii väiksemaid kui ka suisa ootamatuid tegijaid: Swedbank, Circle K ja tervisekassa.

Nende tegevus ei pruugi olla tingimata pahatahtlik. Kord internetti pandud reklaam liigub suurte vahendajate, nagu Google’i kaudu sageli selliselt, et seda on raske kontrollida. Kuid tulemuseks on ikkagi n-ö blokaadimurdmine.

Kodanikuühiskond on Propastopi näitel oma osa andnud ja meid kõiki teavitanud. Edasi oleneb asjaosalistest, kumb on mõjusam – pikk rubla või südametunnistus. Esimesed kaks nimekirja kantut jõudsid igatahes eilseks juba vabandust paluda.