KOLUMN | Mart Kadastik: ma tahaksin kodus olla. Ukrainlased tahavad ka

Siia tulnud ukrainlased on väga püüdlikud eesti keele õppijaid. Mis on aga tuhandete elupõliste eestivenelaste vabandus?

Õnneks ei oska Ukraina sõjapõgenikud eesti keelt veel sel määral, et saada osa meie avalikus ruumis toimuvast sõgedast debatist. Ei ole nad EKRE-st midagi kuulnud. Ei hakka ka mina, vabatahtlik keeleõpetaja, rikkuma kuvandit eesti rahva suurest südamest väikeste tõrvatilkadega.

Seda, et Venemaa tapab Ukrainas naisi ja lapsi, ei julge vist isegi keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin enam avalikult eitada. Ammugi siis perekond Helme, kes tunneb ohvritele kaasa. Koos ääremärkusega, et nood ohvrid, nagu ka Eestisse saabunud sõjapõgenikud, on enamalt jaolt venelased, mitte ukrainlased.

Kas ukrainlased on venelased?

Mu keeletunnis istuvad kõrvuti Natalia ja Katja, Lera ja Anna, Alina ja Sofija, Halõna ja Maria. Nende kodulinnad katavad ära kogu Ukraina kaardi: Kiiev, Harkiv, Mõkolajiv, Sumõ, Zaporižžja, Herson, Lviv. Kes neist on pärisvenelane, kes pärisukrainlane?