Artur Aukon: pronkssõduri kaitsjad toituvad samast pinnasest mis Ukraina vägistajad

Mäletan seda päeva. Kõndisin piki Pirita teed ning mulle helistati. Öeldi, et pronkssõduri ümber algavad rahutused.

Läksin. Kuid tee peal meenutasin teist juhtumit. Aasta või paar varem tegin stand-upi Valgevene televisiooni jaoks. Rääkisin, et pronkssõduriga ei saa midagi juhtuda, kuna ta seisab Kapo akende all.

Siis oli see kuju seal tõesti üksnes mälestamiseks. Ei olnud võiduhullust, polnud Georgi linte. Olid vanakesed, kes meenutasid oma kaasvõitlejaid.

Kuid pärast algas õudus. Nägin omaenda linna leekides.