ERISAADE | Energiapoliitika ekspert: ees seisab ränk talv. Saksamaal nõutakse Nord Steam 2 käikulaskmist

Lõppev nädal tõi energiarindel ärevaid uudiseid. Venemaa andis Poolale ning Bulgaariale, mis on kutsunud Euroopa Liitu üles Vene gaasist loobuma, maitsta nende enda soovitud rohtu, ning katkestas gaasitarned.

Energiapoliitik ekspert Andres Mäe, kelle igapäevatöö ongi jälgida kõike torujuhtmete ja tankerite ümber toimuvat kirjeldab Venemaa käitumist ühe sõnaga „šantaaž".

Venemaa on toonud tarnete katkestamisele ettekäändeks nende kahe riigi keeldumise tasuda gaasi eest rublades (peale Ungari keelduvad ka teised Euroopa Liidu riigid). Ning Mäe sõnul pole see nõue kuidagi ka Gazpromi huvides.

„Üks kaalutlus, mis selliseid käike ajendab, on Vene võimude soov, et vähemalt üks pank ehk siis Gazprombank oleks sanktsioonide alt vaba," märkis ekspert. Lisaks tekivad seal nüansid, mis võimaldavad tekitada Euroopa kompaniidele piisavalt ebameeldivusi, et panna neid survestama sanktsioone tühistama - lähemalt saates.

Surve torujuhtme osas

Mäe sõnul on aga Venemaa surveavaldusi näha ka läbi Saksa (ennekõike AfD - toim) poliitikute. „On alanud mingi väga kummaline protsess: on alanud väga tugev poliitiline lobby, et Nord Stream 2 ikkagi käiku lasta. Minu hinnangul viitab ka sealses parlamendis alanud lobby, et tõenäoliselt on kusagil Kremlis langetatud otsus sulgeda lõplikult Ukraina vastu algatatud sõja käigus selle riigi kaudu käiv maagaasi transiit."

See omakorda võib Mäe hinnangul viidata Kremli soovile laiendada pommitamist. Iseasi, kas tal selleks suutlikust on.

Ootab ränk talv

Igal juhul annavad Venemaa sammud maigu, mida oodata sügisel. Kuidas Eesti hakkama saab? Äsja lepiti küll kokku Soomega ühise LNG ujuvterminali rajamises, aga kas sinna üldse tarneid jagub? Kus me oleme novembris-detsembris?

„Kui ma peaksin oma hinnangu ausalt välja ütlema, siis poleks see kuigi roosiline," nendib ekspert. Peamiste põhjustena nimetab ta mahamagatud aastaid ning siiamaani sõlmimata siduvaid lepinguid - mistõttu võib vabalt juhtuda, et näiteks Klaipeda LNG terminalist tulevast gaasist võib Eesti halbade asjaolude kokkulangemisel oma suu puhtaks pühkida.

Saates veel

Miks saab Vene gaasisektor tegutseda rahumeeli edasi ka olukorras, kus ta sanktsioonide tõttu lääne tehnoloogiat kasutada ei saa?

Kuidas mõjutab Kremli otsuseid suur turg Hiinas?

Kuidas erinevalt gaasist suudaks naftaembargo mängu kardinaalselt muuta - ning kuidas Eesti praegu moraalselt väga küsitava tankerite teenindusega praegu Vene ekspordile rõõmuga kaasa aitab.

Kuulake Krister Parise „Erisaadet" siit!