JUHTKIRI | Jätame Kremli ässitajad pika ninaga

Kui kuskil Baltimaid „kureeriv” Vene propagandaohvitser lähitulevikku vaatab, terendab talle ilmselt ahvatlev tööpõld.

Tundub, justkui poleks midagi lihtsamat kui kasutada järgmist nädalat ühe eheda mürgli ettevalmistamiseks. Lähenevad 8. ja 9. mai, mis eri tähendusvarjunditega tähistavad eelmise suure sõja lõppu Euroopas. Varjundite erinevust rõhutades annaks päris korraliku pinge tekitada. Ning ülejäänu teevad ülesköetud emotsioonid juba ise ära…

Raginal tülliminek enne sõja lõpu aastapäeva oleks midagi, mida Kremlis hinnataks. Ärme neile seda lõbu pakume.

Tulemus oleks niisugusele provokaatorile kindlasti meeltmööda. Venemaa saaks oma propagandas rõhutada, et eesmärk naaberriike „denatsifitseerida” ei põhine kaugeltki mingil luulul. Ukraina üks suuremaid toetajaid Eesti peaks mõnda aega lahendama omaenda siseprobleeme. Ja üldse on meeldiv, kui uudistevoos pakub Vene vägede metsikustele konkurentsi tõdemus, et ega ka mujal osata Nõukogude-järgse minevikuga toime tulla. Ehk siis silte, mida Eestile kleepida, tuleks trükipressist nagu Vändrast saelaudu.

Ega me tea, kas ja mida Vene agentuur siin plaanib. Vahest polegi neil jõudu või hoitakse ressursse hilisemaks ja millekski märksa ootamatumaks. Kuid meie – kõigi Eestimaa elanike – eesmärk peaks olema silmanähtavaid riske maandada. Kui juba teame, et 9. mai ja sõjaohvrite mälestajate pronkssõduri juurde kogunemine ärritab sel aastal paljusid eriti tugevalt, oskame ka hoiduda pakkumast vastasele seda lõbu, et tema mängudega kaasa läheme. Parem las lendavad omaenda ootustest selili.

Eestimaalastel on põhjust vaadata 9. maile otsa kerge optimismiga. Äsja möödunud pronksiöö 15. aastapäev kinnitas, et suudame võtta ajaloost õigeid õppetunde. Ei keskenduta tunnetatavale ebaõiglusele, vaid ühisosale ja vägivalla vältimisele.

Ühtlasi näitab lähiajalugu, et Kreml ise suudab ühiskondlikku meelsust väga valesti lugeda. Nii nagu pudenesid põrmuks Moskva valitsejate lootused vallutada Ukraina sealsete ühiskondlike pingete najal, ei pea ka meie siin Eestis olema need, kes provokatsioonidele alluvad.

Sestap kutsume üles kõiki Eesti poliitikuid ja arvamusliidreid: ärme Kremli ässitajate eest ise nende tööd ära teeme. Parem näitame, et pärast kolme kümnendit iseseisvust määrame oma saatust siin ise, mitte ei lase seda teha Moskval.