Lavastuses mängivad veel Ago Anderson (Wanapagan), Tambet Seling (Kaval-Ants), Kadri Rämmeld, Sten Karpov, Indrek Taalmaa, Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Sander Rebane, Meelis Rämmeld ja teised. Etendused toimuvad Pärnus Ringi tänaval asuvas vanas Greni katlamajas (Ringi 56). Loe lavastuse kohta rohkem siit.

Triin Lepik ütleb oma muusikavaliku kohta nii: "Muusikat kuulan mõnel perioodil hommikust õhtuni ja on aegu, kus päevade kaupa ei kuula mitte midagi. Minu muusikamaitse on täiesti seinast-seina - pikkadel jalutuskäikudel olen millegipärast jäänud kuulama erinevaid naisartiste, koduste toimingute taustaks mängivad 70-80ndatest (mõnikord ka 90ndatest) pärit hitid, kuid džässi, eriti instrumentaalpalasid, naudin ilmselt kõige enam".

Velvet Underground & Nico - Femme Fatale
Endla Teatris lavastunud Tom Stoppardi "Rock’n’Roll" tõi minu ellu Velvet Undergroundi. "Femme Fatale" on mind saatnud juba 14 aastat ja eriti neil perioodidel, kui mul on käsil mõne keerulise naisrolli loomine.

Red Hot Chili Pepper - By the Way
RHCP oli minu teismeea lemmikbänd ja mul oli kogumik "By the Way" kasseti näol, mida ma oma pleieris lõputult kuulasin, eriti selle nimilugu. Täna naudin kõiki nende albumeid, kuid kui kõlavad lood mainitud kogumikult, siis meenub alati 2002. aasta suvi - raamatud, mida lugesin; kohad, kus käisin; inimesed, kes olid siis mulle olulised.

Aretha Franklin - I Say a Little Prayer
"I Say a Little Prayer" on minu hea tuju lugu. Mis tahes hetkel, mis tahes versioonis ma seda kuulen, mul läheb alati tuju heaks. Üks minu väga ammuseid lemmikuid.

Amy Winehouse - Love is a Losing Game
Piinlik tunnistada, kuid Amy Winehouse’i eluajal ei arvanud ma tema muusikast eriti midagi. Ma küll teadsin mõnda tema lugu, kuid erilist vaimustust ei tundnud. Ja siis mingi hetk, umbes viis aastat tagasi, avastasin, et kuulan aina rohkem tema lugusid. Akustilist versiooni loost "Love is a Losing Game" naudin tema loomingust enim.

Sybil Vane - I Don’t Drive
Sybil Vane on minu üks suuri lemmikuid. Nende looming on üpris eristuv ja koheselt äratuntav. "I Don’t Drive" on lugu, mis paneb mind alati muigama. Kui ma peaksin kunagi mõnes bändis kaasa tegema, siis ma tahaks, et see oleks Sibyl Vane’i-taoline alternatiivrokki viljelev kooslus.

Kadri Voorand - Energy
Ma naudin väga Kadri Voorandi vokaali ja kõiki tema lugusid erinevates kooslustes. Ta on kahtlemata minu lemmik Eesti naisartist. “Energy” valisin siia listi, kuna mul tuleb alati kananahk ihule, kui seda power-ballaadi kuulen. Kummalisel kombel üks neist lugudest, mida võin vabalt kuulata kordi ja kordi järjest.

Oleta Adams - Get Here
Oleta Adams jõudis minuni esimese covid-laine ajal. “Get Here” oli suvalises playlistis, mida sattusin kuulama, kui kõndisin piki mereranda. Ja nii on see jäänud minu saatjaks pikkadel jalutuskäikudel rannas, laulule taustaks merekohin.

Mai Leisz - “Mo Chuisle Mo Chroi”
Imeline armastuslugu andekalt basskitarristilt. Mai Leisz on Saaremaa tüdruk, kes praegu tegutseb USA-s. “Mo Chuisle Mo Chroi” (gaeli-keelne pealkiri) tähendab tõlkes “minu pulss, minu süda” või “armastus südamest” ning selle väljendiga võib ka armastust avaldada. Kui ma peaksin väljendama oma armastust Saaremaa vastu muusika kaudu, siis teeksin seda just selle looga.

Öed - Martin
Öed on kooslus, keda saarlasena lihtsalt tuleb armastada. Kõik nende lood on väga omanäolised - mönusa fiilingu ja biidiga. “Martin” on see lugu, mis jäi kummitama kohe esimesest hetkest ja mida ma alati valjusti kaasa laulan.

Tobias Tammearu Trio - Paralüüs
Selle kollektiivi avastasin enda jaoks alles mõned kuud tagasi tänu ühele oma kallile sõbrale. Nende looming lummas mind kohe. Suurt rolli mängib kindlasti ka minu nõrkus saksofonimuusika vastu. ”Paralüüs” oma unenäolise kulgemisega on rahustava toimega ja sobib eriti hästi päeva lõpetuseks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid