„Mul on järgmisel nädalal palgapäev, siis saan põgenikele jälle midagi vajalikku osta." Ukrainlased on šokis Eesti külalislahkusest

Sajad vabatahtlikud annavad hinge tagant viimase ära, et Eestisse saabunud Ukraina põgenikele abiks olla.

„Mul on järgmisel nädalal palgapäev, siis saan jälle midagi vajalikku osta,” lubab üks aktiivne vabatahtlik pagulaste abiliste Facebooki-lõimes. Vabatahtlikud otsivad oma hoolealustele kortereid, mööblit ja lasteaiakohti. Viivad parandusse kasutatud arvuteid, et neid uuendatuna põgenikele jagada, ja annetavad telefone. Tuttavatelt kogutakse rattaid ja keedukanne, vaipu ja voodeid. Mõni õpib ära rendikaubikuga sõitmise ja teine tapeedipaneku. Vabatahtliku elu koosneb töötasuta tööpäevadest, kui tasuks mitte pidada siirast tänu ja õnnepisaraid.„Algul lihtsalt istusime ja jõime teed. Küsisin ukraina naistelt, kust kandist nad saabusid, ja neile tulid pisarad silmi, kui nad kodu peale mõtlesid. Olen neile öelnud, et meie oleme nende sõja tagala. Kui naised ja lapsed on kaitstud, peavad mehed vastu,” räägib Kadri Johanson Kristiines asuva kortermaja soklikorrusel. Ta peab seal väikest ladu, kust Ukraina põgenikud leiavad vajalikke olmekaupu niidist-nõelast ratastoolini. Ukrainlaste püha kolmainsus on föön-triikraud-mikrolaineahi, nimetab Kadri nõutumaid kodukaupu. Väga populaarsed on ka potid-pannid-küpsetusvormid, sest ukraina naised on harjunud koduse söögiga.