ERSO muusikud on Järviga kohtumist pikisilmi oodanud. Oboerühma kontsertmeister Guido Gualandile on prooviperiood olnud suureks naudinguks. “Neeme Järvi tuli orkestri ette ja tajusin kohe, kui loomulikult muusika kulgeb. Kogu prooviperiood on olnud soe ja südamlik ning mul on naeratus näol. Kui Järvi on dirigendipoodiumil, sünnib nii palju maagilisi momente. 30 aasta pärast saan kolleegidele uhkusega öelda, et olen mänginud Neeme Järvi käe all,” sõnas Gualandi õnnelikult.

6. mai õhtul tuleb Estonia kontserdisaalis ettekandele valik põneva taustaga teoseid, mis kõlavad kontserdilavadel küllaltki harva. Franz Schuberti E-duur sümfoonia ei jõudnud helilooja eluajal visanditest kaugemale, ent on hiljem pakkunud rohkelt avastamis- ja mänguruumi. Neeme Järvi juhatusel kõlab austria dirigendi ja helilooja Felix Weingartneri versioon aastast 1934. Esmakordselt jõuab Eesti publiku ette ka üks muusikalooline petuteos. Nimelt väitis viiuldaja Mihhail Goldstein aastal 1948, et avastas Odessa ooperiteatri arhiivist Mõkola Ovsjanniko-Kulikovskõi 21. sümfoonia, mis oli väidetavalt pühendatud 1805. aastal avatud Odessa ooperiteatrile. Hiljem selgus, et tegemist on siiski Goldsteini enda loominguga. Sümfoonia finaaliks on ukraina rahvatants kasatšokk. Eesti muusikast kõlab kontserdil “Ööpala” Rudolf Tobiase teisest keelpillikvartetist, mille on keelpilliorkestrile seadnud Eduard Tubin. ERSO kontsertmeister Triin Ruubel soleerib orkestri ees aga Saksa ja Šveitsi juurtega helilooja Joachim Raffi algselt viiulile ja klaverile komponeeritud “Kavatiinis”.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid