VIDEO | Vanalinna hariduskolleegiumis õppivad ukraina lapsed: eesti keel on raske, aga huvitav

Tallinnas Vanalinna hariduskolleegiumis õpivad koos 12 eri vanuses ukraina last. Noorim neist on kuue-, vanim viieteistaastane.

Ukrainast sõja tõttu Eestisse põgenenud lapsed õpivad Vanalinna hariduskolleegiumis täiesti eraldi ukraina klassis. Need on 12 last ja noort, kes õppisid varem, enne sõja puhkemist Ukrainas 1.-9. klassis. Nüüd õpivad nad kõik üheskoos eesti keelt. Vastavalt vanusele jagatud rühmades õpitakse ka ukraina keelt, inglise keelt ja matemaatikat, lisaks ka kunsti ja muusikaõpetust.

Ukraina klassi õpetab Kiievist pärit Hanna Jaremenko, kes saabus Eestisse märtsi alguses. Üsna pea sai ta Vanalinna hariduskolleegiumisse tööle. 15 aastat tagasi osales Jaremenko ühes õpilasvahetuse projektis Eesti, Ukraina ja Rootsi vahel ning sellest ajast oli jäänud tutvus Vanalinna Hariduskolleegiumi õpetaja Anu Nigeseniga.

„Võtsin temaga ühendust ja nad kutsusid minu ja mu pere nende korterisse elama ning andsid mulle võimaluse selles koolis töötada,” on Jaremenko tänulik. Ta räägib, et Eesti inimesed on väga kenad ja lahked.

Hanna on Eestis koos oma poja Iljaga, kes õpib ka VHK ukraina klassis, ning abikaasaga, kes tuli neile hiljem Eestisse järele. Vanuse tõttu abikaasa rindele ei lähe.

Viimased 14 aastat töötas Jaremenko Kiievis koolidirektori asetäitjana, enne seda õpetas ta inglise keelt ja algklasse.

Korraga eri vanuses lapsi õpetada on Jaremenko sõnul suur väljakutse, aga samal ajal ka väga huvitav. „Me oleme õnnelikud, et oleme siin ja siin on turvaline, see on kõige peamine.”

Jaremenkol on kavas hakata ka ise eesti keelt õppima. 16. maist liitub ta ühe grupiga, kellega alustatakse koos täiesti nullist. „See keel on minu jaoks täiesti uus,” ütleb ta.

Põhisõnavara tuleb eesti lastega koos mängimisest

Ukrainast tulnud lastele õpetab eesti keelt õpetaja Margit Rüsse. Kui õpetajad ja õpilased pärast märtsi alguse koolivaheaega tagasi kooli tulid, sai Vanalinna hariduskolleegiumi algklasside õpetaja Margit Rüsse koolist kõne. Küsiti, kas ta on nõus ukrainlastele eesti keelt õpetama. „Ma ütlesin kohe jah, muidugi.”

Mõned lapsed on viimase kahe kuu jooksul klassist lahkunud, mõned juurde tulnud. „Kaks on täitsa uued, nemad on ainult kolm korda käinud tunnis,” räägib Rüsse.

Mida õpib eesti keeles kahe kuuga? „Nad oskavad oma nime öelda, natuke endast rääkida, eks natuke ikka õpib kahe kuuga. Aga meil on üks tund päevas. Usun, et nad õpivad siis, kui nad teiste lastega koos mängivad. Sealt tuleb see põhisõnavara. Käivad kooli hoovis teistega mängimas. Nad on siin väga hästi sulandunud. Nad on siin hästi vastu võetud.”

Kas eesti keel on nende jaoks raske? „Minu jaoks ka! Kõigi jaoks on eesti keel raske. 14 käänet, sa ei tee seda nipsuga selgeks. Eesti keel on raske keel, muidugi. Aga nad on väga motiveeritud ja tublid lapsed.”

Ukraina lastele meeldivad Eesti loodus ja Tallinna vanalinn

Ukraina klassi õpilased Ljubomir (12), Ilja (14), Olja (15) ja Vlad (13) vastavad kõik kui ühest suust, et eesti keel on raske, kuid huvitav. 12-aastane Ljubomir leiab, et eesti keele grammatika on eriti raske. Nende lemmiksõnad eesti keeles on vastavalt „aitäh”, „head aega”, „mudilane” ning „musi”. Mis neile Eestis kõige rohkem meeldib? Oljale meeldib väga Eesti lipp ja Tallinna vanalinn. Vladile meeldivad Eesti seadused. Iljale meeldib Eesti loodus. Ljubomirile meeldib lisaks Eesti loodusele samuti Tallinna vanalinn. „Ja väga ilus meri,” lisab 12-aastane Ukrainast pärit poiss. Neil kõigil õnnestus Ukrainast põgeneda ühes pereliikmetega. Ljubomir tuli koos noorema venna, ema ja isaga, Ilja koos emaga, Olja koos vanaema, tädi, tädi laste ja oma õega. Vlad tuli koos ema ja õega.