JUHTKIRI | Valimiste maiguga sõjamõjude eelarve
(83)Kolmapäeval riigikogus esimese lugemise läbinud lisaeelarvet võib küll nimetada sõjamõjude tasandamise eelarveks, nagu meeldiks rahandusministrile. Lisaeelarvega tahab valitsus suurendada riigieelarve tänavuse aasta kulutusi ja investeeringuid 803 miljoni euro võrra. Eeldatakse, et maksutulud kasvavad 149 miljoni euro võrra.
On selge, et lisaeelarve on vältimatu: Venemaa ja Ukraina sõja tõttu on Eestil tekkinud suuri kulutusi, mida mullu ei osanud keegi oodata. Ühtlasi purustab lisaeelarve enne sõja puhkemist osal inimestel olnud illusiooni, et energiakulude hüvitamiseks on riigil võrdlemisi lihtne raha leida, sest inflatsioon paisutab maksutulusid. Inflatsioonist tingitud maksutulude kasv ei kata kaugeltki kõiki kulutusi ja investeeringuid, mis tuleb teha Eesti inimeste toimetuleku ja julgeoleku tagamiseks ning sõjapõgenike vastuvõtmiseks. Seetõttu on ka eelarvedefitsiidi kasv samahästi kui paratamatu, aga õnneks saab väikese riigivõlaga Eesti seda endale praegu rahulikult lubada.
Ühekordse 50-eurose toetuse 30 miljonit eurot saaks perede ja pensionäride hüvanguks targemini kulutada.
Tõsiasi, et suure puudujäägiga lisaeelarve on vältimatu, ei tähenda, et sellega oleks kõik hästi. Esiteks, lisaeelarvel on ka valimiseelarve maiku. Peame silmas eelkõige pensionäridele ja lastega peredele kavandatud ühekordset 50-eurost toetust „energia kõrgemate kuludega seoses”. See novembrisse plaanitud toetus, mille jaoks on eelarvestatud 30 miljonit eurot, kulub paljudele peredele ja pensionäridele kindlasti ära. Ent tegemist on rahakülviga, millel pole ei üldisele toimetulekule ega ka energiakuludega hakkamasaamisele mingit kestvat mõju. Need 30 miljonit eurot saaks koalitsioon perede ja pensionäride hüvanguks targemini kulutada – näiteks vajaduspõhise toetusena ja seotuna energiahindadega toetuse maksmise ajal.
Teiseks, praeguse inflatsiooni ja sotsiaalteenuste defitsiidi tingimustes vajab korralikku läbimõtlemist, mida lisaeelarvega eraldatavate summade eest õigupoolest saab. Üürikortereid napib, koolikohti samuti, psühholoogilise abi andjaid oli liiga vähe juba varem... Eriti põgenike aitamiseks mõeldud summade kasutamise tingimused tuleb kujundada sääraselt, et need aitaksid vähendada ka defitsiiti, mitte ei ajaks lihtsalt olemasolevate ressursside hinda üles.
