Samuti on pea kõik Eesti majutusasutused hindu tõstnud: märtsis oli ööpäeva keskmine maksumus inimese kohta keskmiselt 42% kõrgem kui mullu samal ajal. See on juba veidi kõrgemgi kui 2019. aastal enne turisminduse paastule pannud koroonapandeemiat.

Ent ei tasu turismiettevõtjaid väga kadestada või hindade tõstmise pärast põhjata. Esiteks, nendegi kulud on kasvanud. Teiseks, välisturismi taastumine on sõja tõttu kahtluse all – koroonapiiranguid enam eriti pole, kuid see-eest on kaugematel potentsiaalsetel Eesti külastajatel hirm, et oleme sõjatsoonile liiga lähedal. Kolmandaks, Eesti elanikud pole enam siseturismidieedile sunnitud, nagu oli viimasel kahel aastal. Vähe sellest – Tallinna lennujaama otsesihtkohtade valik pole tükk aega olnud nii mitmekesine kui praegu.

Akude laadimine on praegusel stressirohkel ajal vaimse ja füüsilise tervise hoidmiseks eriti vajalik. Variante õnneks on.

Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi tõusevad hinnad 2022. aastal 12,7%, aga palgad keskmiselt ainult 7,0%. On oht, et hinnatõus kujuneb sellest prognoosist veelgi suuremaks. See tähendab, et keskmise Eesti inimese ostujõud väheneb.

Riigi kohus on tagada, et keegi ei jääks hinnatõusu tõttu päris külma või nälga. Taskukohase puhkuse peab paraku igaüks ise endale kokku kombineerima. Just nimelt peab (puhkama), sest eks ole ju akude laadimine praegusel stressirohkel ajal vaimse ja füüsilise tervise hoidmiseks eriti vajalik. Variante õnneks on. Näiteks öö kahele Viljandi vast avatud butiikhotelli odavaimas toas maksab hämmastust tekitavalt vähemalt 190 eurot, aga linnas leidub ka 40–50-euroseid pakkumisi. Ja vähenõudlikud saavad suvel veelgi odavamalt telkida, nagu teavad tuhanded Viljandi folgi külastajad.