ARVUSTUS | Valner Valme: Eurovisioni võitis Euroopa

Ukraina võit Torinos oli asjade loomulik käik. Seejuures polnud see halastusvõit, vaid võitis kõige hingestatum esitus.

Eurovision on algusest peale rõhutanud oma apoliitilisust, ent viimaste aastakümnete jooksul on räägitud hindamise puhul just poliitikast: punkte antakse naabritele ja teistele, kellega riiklikul tasandil hästi läbi saadakse.
Nüüd, Venemaa mõrvarliku röövkallaletungi tõttu Ukrainas, palusid korraldajad Torinos esinejatelt, et nad ei teeks poliitilisi avaldusi. Kõik kuulasid sõna peale Islandi ja Ukraina. Me ei näinud PalaOlimpicos eriti Ukraina lippe lehvimas ega üleskutseid rahule. Minu meelest ei kuulu sõja ja rahu teemad niivõrd poliitika alla, kui eksistentsiaalsete küsimuste hulka. Laias laastus aga teeseldi, et kõik on kenasti, piisab sellest, kui Venemaa on lauluvõistluselt eemaldatud.
Saatejuhid Laura Pausini, Alessandro Cattelan ja Mika pingutasid, et pidu oleks lõbus, ja ega ei saa seda neile ette heita. Rindeteateid vägisi ei keevita kullakarralisse õhustikku. Briti poptäht Mika röövis vaatemängu oma üliilmeka artistlikkusega, mida ta demonstreeris ka muusikalisel etteastel oma hittide popurriiga.
Midagi jäi siiski galalt puudu. Võib-olla muusikaliselt: tänavugi jätkus ekstravagantseid etteasteid, aga kui viimastel aastatel on Eurovision järjest enam astunud ühte jalga maailmas esil oleva „päris” popmuusikaga, siis seekord kuulsime ohtralt täiesti tavalisi normaalseid lugusid.